Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elva aknatehas valis pankroti
Ehitusturu langus ja tellimuste vähenemine
on viimase poole aasta jooksul Tartumaal hingetuks võtnud viis väikest
aknatootjat, viimati pankrotistus OÜ Plasmet.
Tartu maakohus kuulutas eelmise nädala reedel välja Elvas seitse aastat PVC-aknaid tootnud OÜ Plasmet pankroti. Pankrotiavalduse esitas firma jaanuari lõpus ise. Plasmeti võlakoorem ulatub 3,5 miljoni kroonini, vara on ettevõttel bilansi järgi vaid 0,9 miljoni krooni eest.
„Tartu maakonnas on minu teada tänaseks pankrotti läinud viis aknatootjat ja ilmselt lähiajal käivitub veel vähemalt ühe aknatootja pankrotimenetlus,“ ütles Plasmeti pankrotihaldur Vaido Paju. Tegevuse on lõpetanud näiteks Tartus tegutsenud OÜ Ülelinna Aknad ja OÜ Okkoplast.
Paju sõnul oli Plasmeti pankrotistumise peapõhjus ehitusturu äralangemine ja tellimuste vähenemine. „Mingil määral aitas kaasa ka klientide debitoorne käitumine,“ rääkis Paju. „Meie seaduste järgi võib ettevõte võtta ettemaksu kuni viiskümmend protsenti ja ülejäänu peaks klient maksma kauba kättesaamisel.“
Paju andmeil on Plasmet võlgu 3,5 miljonit krooni. „Hankijatele on firma võlgu ligi miljon krooni ja samas suurusjärgus on laenukohustusi,“ loetles Paju. „Maksuvõlg ulatub 0,6 miljoni krooni ja töötajate nõuded ulatuvad 160 000 kroonini.“
Paju andmeil on Plasmetil bilansis vara 0,9 miljoni krooni eest. „Tegu on PVC-akende tootmiseks mõeldud spetsiifilise sisseseadega, mida on praegu on ilmselt kaunis raske maha müüa,“ lisas Paju.
Plasmeti omaniku ja tegevjuhi Aimar Puru hinnangul oli pankrotistumise üheks põhjuseks ka toodangu hind. „Teatud ajani läksime hinnalangusega kaasa, kuid mingist momendist ei olnud seda enam võimalik teha,“ rääkis Puru. „Veel praegugi müüb mõni firma aknaid kuni viiendiku võrra odavamalt, kui mina oleksin nõus müüma. Andsin ise sisse pankrotiavalduse, sest muidu oleks miinus aina suuremaks läinud.“
Veel 2006. aastal teenis Plasmet 34,5 miljoni krooni suuruse käibe juures 1,3 miljonit krooni kasumit. 2007. aastal sai aga ettevõte juba 29,5 miljoni kroonise käibe juures 1,1 miljonit krooni kahjumit. Eelmisel aastal kahanes käive umbes 16 miljoni kroonini.
Plasmetit algusest peale juhtinud Aimar Puru sai ainuomanikuks eelmise aasta suvel, kui senine omanik OÜ Tava Mets oma osalusest loobus. „Lootsin ikka langusest välja tulla, aga ei tulnud,“ nentis Puru.
Plasmeti käivitaja, metsatööstusfirma Tava Mets võitis 2004. aastal Äripäeva kiiresti arenevate ettevõtete ehk nn Gasellide edetabeli. Kolm aastat hiljem sai avalikuks, et Tava Mets oli üks firmadest, kes kasutas Tartu arvevabriku teenust, jättes riigile maksmata 5,7 miljonit krooni. Arvevabriku skeemis osales ka OÜ Plasmet, kes jättis riigile tasumata 1,1 miljonit krooni. Kohus määras Tava Metsale 1,1 miljoni krooni suuruse trahvi ning Tava Metsa juhatuse liige Jaanus Kiis sai kokkuleppemenetluse korras 80 500 krooni suuruse rahalise karistuse.
Seotud lood
Kohtutäitur müüb pankrotistunud Elva
aknatootja OÜ Plasmet vara, mille alghinnaks on 600 000 krooni. Lisandub
käibemaks.
Oleme jõuliselt turul ja paari viimase
aastaga kõvasti turuosa juurde võitnud, kinnitas Eesti ühe suurema plastakende
tootja ASi Plasto tegevjuht Valeri Pärs.
Kui veel viis aastat tagasi piisas metallitööstustel uue kliendi leidmiseks heast hinnast ja mõnest kohtumisest, siis täna on allhanketööstuse müügitöö muutunud märksa pikemaks ja süsteemsemaks. Konkurents on kasvanud, kliendid kaaluvad otsuseid põhjalikumalt ning partnerit ei valita enam ainult tootmisvõimekuse või hinnakirja järgi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele