Eile kirjutasid Venemaa ja Hiina alla 25
mld dollarilisele laenulepingule, mille eest saab laenu andnud
Hiina 20 aasta jooksul 15 miljonit tonni naftat aastas.
Leping sõlmiti Venemaa asepeaministri Igor Setšini energialäbirääkimisteks tehtud Hiina-visiidi käigus, kirjutas China Daily. Riigile kuuluv Rosneft saab 15 mld dollarit ja naftajuhtme-monopol Transneft 10 mld dollarit laenu. Raha pärineb China Development Bankist. Barrelites teeb kokkulepitud tarnekogus 300000 päevas. Samuti lepiti kokku Vene Siberi-Vaikse ookeani naftajuhtme pikendamises Hiina piirini, praegu lõpeb see sealt 70 km põhja pool.
25 mld dollarit on Venemaa energiafirmadele väga vajalik rahasüst, sest finantskriis ja nafta hinna karm langus sunnivad neid kapitali kaasamiseks võitlema, märkis Associated Press. Põhimõtteliselt lepiti skeemis kokku juba oktoobris, kuid erimeelsused laenu intresside ja garantiide osas ei lubanud sel seni teoks saada. Saudi Araabia järel suurim naftaeksportija Venemaa püüab viia oma ekspordi fookuse Läänest mujale ning loeb Hiinat peamiseks uueks turuks, kirjutas Hiina ajaleht.
Seotud lood
Hiina Rahvavabariigi
statistikaameti andmetel alanes veebruaris hinnad 1,6% võrreldes eelmise aasta
veebruariga, vahendas newsru.com.
Ehitusfirma NOBE rajas koostöös tellija Airport Cityga Tallinna lennujaama lõunaküljele ühe viimaste aastate tehniliselt keerukama tööstushoone Eestis – lennukihoolduskompleksi rahvusvahelisele lennundusettevõttele Magnetic MRO. Väljakutseks olid üle 40-meetrised kandepostideta silded, ulatuslik pinnasevahetus, ülim ehitustäpsus ning hoone vastavus eriti rangetele lennundusohutus- ja konstruktsiooninõuetele. Projektis lõi kaasa enam kui 80 koostööpartnerit.