USA energeetikainfo agentuur ennustab selle aasta keskmiseks nafta hinnaks 43 dollarit barrel, mõned investeerimispanga analüütikud prognoosivad barrelihinnaks koguni 60 dollarit. Juhul kui ükski neist ennustustest täitub, peaks see endaga kaasa tooma naftakompaniide aktsiate hinnatõusu aasta teisel poolel.
Samas, nagu märkis tabavalt investeerimisajakiri Barrons, pole eriti neid naftaanalüütikuid, kes võiksid prognooside täppimineku eest vastu rinda taguda, ning ilmselt pole ka nende teadmised-oskused niivõrd paranenud, et neile ennustustele kindlalt panustada. Eriti kui võtta arvesse, et keegi ei oska veel öelda, kui kaua globaalne majanduskriis kestab.
ConocoPhillipsi tegevjuht Jim Mulva kinnitas eelmisel nädalal analüütikutele majandustulemusi kommenteerides, et tema ettevõte valmistub kestvaks ja raskeks ärikeskkonnaks ning 2009. ja 2010. aasta kujunevad suureks väljakutseks nii globaalsele majandusele kui ka energeetikasektorile.
Aga samas on kindel, et ükskord hakkab nafta hind tõusma niikuinii ning entusiastlikumad analüütikud räägivad mõne aasta perspektiivis sajast dollarist barrel. Seetõttu ongi kannatlikumatel investoritel aeg lähima paari-kolme kuu jooksul hakata naftakompaniide aktsiaid ostma.
Barrons soovitab soetada just suurte naftagigantide aktsiaid (tööstusharus kutsutakse neid "majors"), mis saavad tulu nii nafta pumpamiselt-müügilt kui ka naftasaaduste tootmiselt-müügilt. Ajakirja favoriidid on kolme suurriigi suurimad: ExxonMobil, prantslaste Total ning brittide BP, millele lisandub spekulatiivsem Petrobras (Brasiilia). Üsna atraktiivsed on ka Hollandi-Briti Royal Dutch Shell, mille nõukogu esimeheks on Jorma Ollila, ning USA suuruselt teine ja kolmas naftakompanii Chevron ning ConocoPhillips.
Vaata ka Äripäeva tänast paberversiooni.
Autor omab ConocoPhillipsi aktsiaid.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.