Globaalselt süvenev toidukriis võimaldaks ka Eesti toidutööstustel rohkem toota, kui vaid rahva ostujõud suureneks ning ekspordivõimalused avaramaks muutuksid.
Üleilmse toidukraami nappuse süvenedes, ja pole põhjust loota, et see vähemalt pikas perspektiivis nõnda ei läheks, jäävad kannatajaks need kodumaa toiduainetööstused, kelle toorainest lõviosa pärineb piiri tagant.
Samas avarduvad nende ettevõtete võimalused, kes kasutavad siinmail toodetavat toorainet ning on ekspordiga suutelised läbi murdma kõikvõimalikud piirid ja piirangud, mis välisturule trügijatele tõkkeks püstitatud. Pelgalt koduturule keskendumine praegu müügikäivet suurendada ei aita, sest ostujõu langus seab toidukraami hinnad tugeva surve alla.
ASi Fazer Eesti turundus- ja müügidirektori Kristjan Kongo sõnul ei jää ülemaailmsest toidukriisist keegi puutumata - tulevad ju toiduvarud samast potist.
Lepiku Lihatööstuse ees seisvatest muredest on juhatuse esimehe Sulo Lepiku sõnul kõige tõsisem üha kallinev tooraine.
"Hindu tõsta ei saa, sest rahval ei ole ostujõudu," tõdes ta. "Ekspordi osas on meil sidemed Rootsi ja Taaniga ning kaupa me sinna ka saadame, aga raskused toorainega seavad kogu tootmisele, sh ka ekspordile piiri."

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.07.26, 14:36
Pakendamisliini edu algab tootmisprotsessi mõistmisest, mitte roboti valimisest
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele