Euro nimel monopolide hinnatõusule käsi ette

Ansipi majandusnõunik, Eesti nn eurole ülemineku töörühma koordinaator Aare Järvan ütleb, et majanduse madalseisu arvestades tuleb unustada igasugune maksude ja hindade tõstmine.

Langus peab jõudma hinda

Nii vaatavad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos keskkonnaministeeriumiga lähinädalatel läbi küsimuse, kas konkurentsiameti järelevalve ulatuse laiendamine aitaks näiteks kohalike omavalitsuste veefirmade teenusehindu rohkem ohjes hoida. Praegu ei pea veefirmad erinevalt elektri-, gaasi-ja kaugkütte müüjatest konkurentsiametis teenusetakse kooskõlastama.

Kas seni on konkurentsiameti käed jäänud lühikeseks? "Mitte suures plaanis. Amet kinnitab ülemise piirhinna. Aga kui mingi kauba tootmine muutub odavamaks, siis kas kaup ise ka odavneb?" küsib Järvan.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütleb, et turgu valitsevaid ettevõtteid on Eestis ligikaudu 500.

"Ettevõtete hindade kujunemine on sätestatud vastavalt elektrituru-, maagaasi- ja kaugkütteseadustega. Nende järgi peavad hinnad olema kulupõhised ja ettevõtete tegevus suunatud efektiivsuse kasvule ja kulude kokkuhoiule. Seega on meil olemas küllaltki hea seadusandlik alus, et teha hinnaregulatsiooni," märgib ameti juht.

"Kuna mitmetes linnades toodetakse soojust maagaasist ja seoses nafta hinna langusega langeb ka gaasi hind (küll hiljem, sest Venemaalt ostetava gaasi hinna aluseks on viimase kuue kuu nafta hind ning praegu mõjutavad hinda veel suvised tipud), siis on ka põhjendatud, et müüdava soojuse hind langeb," lisab ta.

Savisaar: lausliberalistil jõud otsas

Tallinna linnapea Edgar Savisaar rõõmustab, et praeguseks on ka kõige äärmuslikumatele lausliberalistidele selge, et riik peab hindu kujundama hakkama.

"Kes vähegi majandusest aru saavad ja praegust majandust nii Eestis kui ka mujal hinnata soovivad, saavad aru, et praegune majandus on optimaalsest tasakaaluasendist väga kaugel. On elementaarne, et riik mobiliseerib kõik jõud üldise majandusstabiilsuse tagamiseks. See, et Eestis võimul olevad lausliberalistid on aga hakanud hindade reguleerimisest avalikult rääkima, on märgilise tähendusega sündmus. Sisuliselt loobuvad nad sellega oma senisest ideoloogiast ehk annavad alla. Neil on jõud otsas vastu voolu ujumiseks. Majanduses on ikka nii, et varem või hiljem pääseb mõistus võidule," rõõmustab Savisaar, et reformierakondlik valitsus hindade kontrolli ettepanekuga välja tuli.

Ta imestab, miks väidetavasti positsiooni kuritarvitavate ja valitsevas seisundis olevate ettevõtete probleem just nüüd esile kerkis, kui on vaja hindu reguleerida.

"Pigem on küsimus selles, et valitsev koalitsioon saab aru hindade reguleerimise vajadusest, kuid nüüd on vajalik leida sellele mingi rahvale pakutav kattevari, et justkui turumajandus oleks lausliberaalne edasi, aga hindu kontrollitakse lihtsalt, ohjamaks turgu valitsevaid kuritahtlikke ettevõtteid. Õige oleks asju õigete nimedega nimetada! Kui hindu on vaja kontrollida selleks, et säilitada majandusstabiilsus ja Eesti päris majanduskollapsisse ei kukuks, siis tuleb ka nii rahvale ausalt öelda. Valijad on tegelikult mõtlevad inimesed ja saavad suurepäraselt aru, mida neile räägitakse," räägib Savisaar.

Kotov: hädadelt tähelepanu kõrvale

Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov ei pea valitsuse eurotöörühma ideed mõistlikuks.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Kaasik märgib, et enamiku turgu valitsevate ettevõtete hinnad on juba niigi riigi kontrolli all.

"Riigi haldussuutlikkus on praegustegi ülesannete täitmisel problemaatiline. Täiendavate ülesannete võtmine ainult suurendab riigi kulusid," on Kotov nördinud. Ta lisab, et energiafirmade hinnad ei vaja täiendavat kontrolli.

"Pigem on probleemiks, et praegune konkurentsiameti tegevus lähtub eelkõige hindade allasurumise eesmärgist, kus nähakse peamise sihina ainult võimalikult madalat hinda lõpptarbijale. Samas on tähelepanuta ja rahalise katteta jäänud ettevõtte arenguvajadused," pahandab Kotov.

Tema sõnul on Aare Järvani arvamus positsiooni kuritarvitamisest ja ülemäärastest hindadest arusaamatu.

"Kui võrrelda Eesti Gaasi majandustulemusi vabaturul tegutsevate ettevõtetega 2007. aasta Äripäeva TOP 100s, siis vabaturu ettevõtete kasuminäitajad olid märgatavalt paremad. Seega on süüdistus hindade kuritarvituses põhjendamatu.

Samas võib ka oletada, et sellised väljaütlemised on tähelepanu kõrvale juhtimine riigi majanduspoliitika tegelikelt hädadelt," märgib Kotov.

Kaasiku hinnangul sarnaneb eurotöörühma idee lahtisest uksest sissemurdmisega.

"Enamiku turgu valitsevate firmade hinnakujundus on juba riigi kontrolli all konkurentsiameti kaudu," tähendab Kaasik.