• 04.12.08, 07:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

2018: tööstust veavad keskkond ja tervis

Kümne aasta pärast peab Eesti majandus olulises osas toetuma töötlevale tööstusele, kusjuures praegu on õige aeg valida, kas tööstus hakkab tuginema tootmisele, teenustele või on sümbioos neist kahest.
Arengufondi tänavu läbi viidava ja tuleva aasta veebruaris kaante vahele koondatava Eesti tööstuse arenguvõimalusi vaagiva tulevikuseire tulemusena on praeguseks välja joonistunud valdkonnad, millest Arengufondi majanduseksperdi Siim Sikkuti hinnangul võiksid saada vedurid, mis kümne aasta pärast Eesti tööstussektorit pahinal ülesmäge veavad. Nende valdkondade ühised nimetajad on keskkond ja säästlikkus ning tervis ja heaolu. Ja nendega seotud tooted ja teenused.
"Mõlemas valdkonnas on Eestil reaalne stardivõimalus, kuna barjäärid nendele turgudele jõudmiseks on madalamad kui mõnes teises tootegrupis, sest need turud alles tärkavad," selgitas Siim Sikkut. "Läheduses asuvad kasvavad turud õhutavad allhankevõimaluste avardumist selles vallas."
Sikkut läheb prognoosides koguni nii kaugele, et väidab järgmise suurema börsimulli paisuvat keskkonnasektori arvelt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi professor Richard K. Lester iseloomustas Arengufondi korraldatud tööstusfoorumil globaalset tööstust kui otsesest tootmisest distantseeruvat ning üha enam teenuste osutamisele orienteeruvat majandusvaldkonda.
"Kindlasti pole õigus neil, kes ütlevad, et töötlev tööstus on langev majandusvaldkond," märkis Lester. "Küll aga on tõsi, et mõned töötleva tööstuse sektorid lähevad tasapisi looja. Tuleviku märksõnad on teenused, innovatsioon, tellimuspõhine tootmine ning tootearendajate ja tarbijate vahelist suhtlust hõlbustavate tehnoloogiate areng."
Soomes on säärane areng juba aastaid käimas, eriti väljendub see metsatööstuses.
"Suured muutused said hoo sisse 1990. aastate alguses, kui investeeringud teadusuuringutesse ületasid rahapaigutusi ettevõtete põhivarasse," selgitas liftide ja tõsteseadmete korporatsiooni Kone nõukogu esimees Antti Herlin Soome arengufenomeni.
Praegustel edukatel tegijatel oli ka õnne, aga selle kohta on Herlinil oma teooria: "Kui õnn sülle langeb, siis peab olema valmis seda kasutama."
Valikute ees seisab ka Eesti tööstur. Maailmaturul valitsevast nõudlusest tulenevalt kipub kaalukauss kalduma selles suunas, et tootmisettevõtted peavad üha agaramalt püüdlema nutikate riigipiire ületavate kaubamärkide väljatöötamise poole.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.08.25, 09:00
Täppismehaanika ja automatiseerimine terviklahendusena
Steelhouse Group Estonia OÜ ja 1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue riivjuustu ja juustukuubiku transpordiliini projekti. Eesmärk oli luua uuenduslik, retseptipõhiselt konfigureeritav ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele