• 01.12.08, 14:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

RMK teeb riigieelarvesse hiigelsüsti

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu kinnitas reedel 2009. aasta eelarve, mille kohaselt kannab keskus riigieelarvesse 680 miljonit krooni.
RMK kogutulud on tuleval aastal 1,7 miljardit krooni, teatas keskus. Riigieelarvesse on koos varasemate aastate jaotamata kasumiga kavandatud kanda 680 miljonit krooni. Järgmise aasta riigieelarveliste kohustuste kandmise järgne kasum on planeeritult 76 miljonit krooni ja tegevuskulud 1,4 miljardit krooni.
2009. aastaks prognoositavad tulud kukuvad seoses puiduhinna eeldatava langemisega 14%. „Kuid jätkuvalt on vajadus teha rohkem metsakasvatuslikke ja loodushoiu alaseid töid, mistõttu tegevuskulud suurenevad 9%,“ selgitas RMK nõukogu esimees Ülle Rajasalu. „Positiivne on see, et tänavu RMKs läbiviidud ümberkorralduste tõttu vähenevad üldhalduskulud eelarves 13%, olles madalamal isegi 2007. aasta tasemest,“ lisas Rajasalu.
Ühe näitena tegevuskulude paratamatust suurenemisest tõi Rajasalu välja transpordikulud. „Puidutööstuste sulgemise ja transpordipiirangute tõttu on nii keskmised veokaugused kui sõitude arv suurenenud, mistõttu ainuüksi transpordikulud on järgmise aasta eelarves 71 miljoni võrra tänavusest kõrgemad,“ selgitas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Metsakasvatustööde mahud 2009. aasta eelarves on planeeritud järgmiselt: uut metsa rajatakse 4386 ha, metsanoorendikke hooldatakse 13 000 ha, harvendusraieid teostatakse 10 800 ha. 2009. aastal raiutakse riigimetsast 2,4 miljonit tihumeetrit puitu. Metsaparandusse investeerib RMK tuleval aastal 150 miljonit krooni, metsateede hoolduse jooksvateks kuludeks on planeeritud 42 miljonit krooni.
Loodushariduse ning looduses liikumise võimaluste pakkumisega seonduvad kulutused ja investeeringud kasvavad 86-le miljonile kroonile, mis on ligi kolmandiku võrra suurem kui tänavu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.12.25, 12:35
Tark energiamajandus peaks olema ettevõtete strateegiline valik
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele