Võrumaa prügi rongiga pealinna?

Järgmise aasta 17. juulil jäävad jäätmeautodele suletuks kümne nõuetele mittevastava prügila väravad. Töösse jäävad vaid prügiladirektiivi kohased ladestusalad.

Selliseid on Eestimaal praegu viis, ent paraku ei asu ükski neist Lõuna-Eestis, sest aastaid kestnud ja miljoneid kroone neelanud püüdlused seal jäätmekäitluskeskusele koht leida on liiva jooksnud. Küll aga paikneb nii Tartu-, Viljandi-, Valga-, Põlva- kui ka Võrumaal üks sulgemist ootav prügimägi.

Prügi rongidega Tallinnasse

Arvestuslikult hakkab "kohta otsima" umbes 100 000 tonni segajäätmeid aastas. Võimalik, et näiteks Võrus tekkivat prügi tuleb hakata vedama Jõelähtme prügilasse. Just sellise võimaluse pakkus välja keskkonna- ja jäätmekäitlusekspert Aadu Võsu, kes praegu juhib ka Viljandimaale Karksi valda kavandatavat jäätmekeskust arendavat MTÜd LEA.

"Lõuna-Eestisse tuleb rajada ümberlaadimisjaamad arvestusega, et jäätmeid saaks ümber laadida rongidele ja raudteel kas või Jõelähtme prügila poole teele saata," selgitas Aadu Võsu plaani. "Kui Väätsa prügila laiendus valmib 2009. aasta lõpuks ja Karksis oleme valmis prügi vastu võtma 2010. aasta alguses, siis ei tule seda varianti kaua rakendada."

Kui prügi tuleks senise 50 kilomeetri asemel hakata transportima paarisaja taha, siis hindavad jäätmefirmad kulude kasvuks 2-4 krooni tonnkilomeetri kohta. Näiteks Võru linnale lähimasse nõuetele vastavasse Torma prügilasse jäätmeveoki sõidutamise eest lisanduks praegusele kulule (Räpo prügilasse vedamine 1100 kr/t) 360 krooni.

Tartu linnal on välja pakkuda kaks jäätmekäitluse korraldamise varianti - kogu Tartust pärit prügi suunatakse Tormasse või rajatakse ümberlaadimisjaamad, kust hakatakse prügi vedama kas Tormasse või mõnda teise ladestuspaika.

Tartu soovib põletustehast

"Aardlapalu prügila sulgemisega kaasneb oht, et ümberkaudsesse metsa hakkab prügihunnikuid tekkima," tunnistas Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak. "Pikemas perspektiivis on plaanis Raadi lennuvälja alale rajada jäätmekütust kasutav elektri ja soojuse koostootmisjaam."

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek selgitas, et ühe aasta jooksul on võimalik suletavatele aladele vaheladustamine, aga selline prügi peab olema selgelt eristatud varem ladestatust.

Võrumaa keskkonnateenistuse juhataja Ena Poltimäe jutust selgus, et kindlat, kogu maakonda hõlmavat plaani jäätmemajanduse korrastamiseks ei ole.

Võru loodab vahejaamale

"Mõnevõrra muudab veohinda leebemaks, kui europrügila saastetasu muutub järgmisel aastal vanade prügilate tasust ligi kolm korda odavamaks," märkis Poltimäe.

Võru linnavalitsuse linnahoolduse ja keskkonnaosakonna juhataja Hegri Naruski sõnul on korraldatud jäätmeveokonkursi läbiviimist teadlikult kinni hoitud, sest asjaolud on ebaselged.

Praegu peetakse reaalseks Võru külje alla Umbsaarde jäätmete ümberlaadimisjaama rajamist, kus prügi sorteeritakse ja pressitakse.

"Ühtegi ametlikku kirja pole neis asjus meile jõudnud, aga sel sügisel tuleb konkurss ikka välja kuulutada," ütles Narusk.

Remmelg: prügiarved ei kasva üle pea

Uutes tingimustes rajavad jäätmefirmad prügi ümberlaadimisjaamad, klient saab prügikulu vähendada jäätmeid liigiti kogudes.

ASi Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg märgib, et ladestuskulud koos transpordiga moodustavad laias laastus poole lõppkäitluse hinnast ja kui viimane kallineb 50% võrra, siis jäätmetekitajale esitataval arvel suureneb number 25% võrra.

Remmelg tõdeb, et veokauguste pikenemise tõttu rajavad vedajad kulude kokkuhoiuks ümberlaadimisjaamad. Tartusse tuleb neid ilmselt kaks. Ta ei välista, et kogu Lõuna-Eesti prügi tulevikus Tartusse veetakse.

"Napolit meil ei tule, jäätmed hakkavad liikuma lihtsalt kaugema vahemaa taha. Kuna ladestuskulud tõusevad, siis saab jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutus uue hingamise," kinnitab Remmelg. "Jäätmekäitluse kulud jäävad endiselt kütte-, elektri- ja sidekuludega võrreldes oluliselt madalamaks, kusjuures peamine jäätmetega seotud kulude vähendamise võimalus on nende liigiti kogumine."

Torma saatus lahtine

Keskkonnaekspert Aadu Võsu on hinnanud Torma prügila teise ladestusala nõrgveesüsteemi keskkonnaohtlikuks ning nõuab selle sulgemist ja prügila laiendamise peatamist.

"Esitasin eksperdina protesti Torma prügila teise ladestusala kohta, sest pean seda nõuetele mittevastavaks ja loodan, et see suletakse," kinnitab Võsu, eitades, justkui oleks tegemist sooviga konkurent välja süüa.

Kuni kohtulahendit pole, ei ole oma vankumatut seisukohta välja öelnud ka keskkonnaministeerium. Jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek märgib siiski, et ei näe põhjust Torma ladestusala sulgemiseks.

Prügilat haldava OÜ Amestop juhataja Toomas Orumaa on seda meelt, et kuigi ladestusala nõrgveepuhasti vajab renoveerimist, võib prügilat kasutada ning rajada veel üks ladestusala. Praegu võiks prügilasse paigutada veel umbes 70 000 tonni jäätmeid.

OÜ Paikre (Paikuse prügila) juhataja Teet Kurs kommenteeris: "Kuna puuduvad konkreetsed kokkulepped, siis on ka nõuetele vastavatel prügilatel raske teha plaane järgmiseks aastaks. Kindel on, et suuremate jäätmekoguste vastuvõtmiseks tuleb prügilatel suurendada lubades olevaid vastuvõtukoguseid."

Kurs lisas, et samas kerkib küsimus, kas nõuetele vastavatel prügilatel on piisavalt vaba ressurssi, et täiendavad jäätmed vastu võtta.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL) tegevdirektori Margit Rüütelmanni sõnul teeb liidule muret, et kohalikud omavalitsused ei ole siiani määranud suletavate prügilate teeninduspiirkondadest kogutavatele jäätmetele käitlusviisi või uut ladestuskohta.

Võrreldes eelmise aastaga, on prügilatesse ladestatud kogused tänavu väiksemad, kuid EJKLi tehtud arvutuste kohaselt jääb 2009. aasta II poolaastal ikkagi üle umbes 50 000-60 000 tonni jäätmeid.

Halvimal juhul hakkavad jäätmeveokid ringi sõitma ja otsima võimalust, kuhu jäätmeid ära anda.