Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Küttehinna tõus neelab miljardeid kroone
Eilsest kehtima hakanud uued gaasi- ja
küttehinnad neelavad inimeste taskutest võrreldes paari aasta taguse ajaga
miljardeid kroone enam, toasooja kallinemise rekordi võtab enda kätte
tõenäoliselt Maardu, kus hinnatõus on 66 protsenti.
Keskmiselt kallines toasoe Tallinnas oktoobrist kuni 36,6 protsenti, Viiratsis üle 50 protsendi, Tartus ligi viiendiku, kirjutas Postimees. Hinnatõusust pääsevad vaid üksikud inimesed, sest konkurentsiamet on uute hindade kehtestamiseks loa andnud kõikjal Eestis.
Priske lisakuluga võivad arvestada ka need, kes kunagi kokkuhoiu pärast või mõnel muul põhjusel hakkasid toasooja gaasikatlast ammutama, sõltuvalt kasutatava gaasi kogusest kallineb see 14 kuni 38 protsenti. Samamoodi tuleb eelmise talvega võrreldes enam maksta nii kütteõli, põlevkivi, küttepuude kui ka puidugraanulite eest.
Väikeseks tuhmiks lootusekiireks võiks inimestele olla tõik, et konkurentsiamet, kes kooskõlastab nii kaugkütte kui gaasi hinnad, hoiab maailmaturul toimuval silma peal ja annab mõne kuu pärast lootust väiksele hinnalangusele.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.