Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Näppaja saab Põltsamaa Felixist kinga
Põltsamaa Felixi juht Anti Orav ütles
aripaev.ee-le, et kui töötaja ettevõtte tagant varastamisega vahele jääb,
sunnitakse ta töölt lahkuma.
Põltsamaa Felix müüb oma töötajatele tehases valmistatud kaupa kord nädalas, tehes seda väljaspool tootmisterritooriumi asuvas müügipunktis. Söödavat saab osta tavalise hinnakirja alusel, välja arvatud katsetootmisest tulnud ning defektse pakendiga tooteid, mille töötaja saab kätte omahinnaga, rääkis Orav.
Orav märkis, et Põltsamaa Felixis on varguste vältimiseks kasutusel turvasüsteem. "Ettevõte paikneb kinnisel G4S valvataval territooriumil, inimesed sisenevad ja väljuvad läbi turvavärava. Ligipääs ladudele on piiratud. Paigaldatud on territooriumi kattev videokaamerate võrk," täpsustas ta.
Töötajaid kontrollitakse valikuliselt ja vahel tehakse seda ka vihje põhjal, lisas Orav. Samas on avastatud vargused on väga väikesed ning ka kogu aasta lõikes märkimisväärset kadu pole.
Aripaev.ee küsis samas, mida ettevõte varguselt tabatud töötajaga teeb. "Reeglina lõpetame töölepingu," ütles Orav.
Magusatootja Marminton ASi juht Asso
Lankots ütles aripaev.ee-le, et näksimine pole ettevõttes keelatud, kuid
maiustused ajavad uutel töötajatel südame kiiresti läikima.
Rakvere Lihakombinaadi turundusdirektor
Liina Jaanson ütles aripaev.ee küsimustele vastates, et ettevõte jälgib
töötajaid juba 10 aastat turvakaameratest, et nad tööandja tagant ei
varastaks.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.