Smarten Logistics võitleb vargustega
detailseid sisekorraeeskirju, laiaulatuslikku videovalvet ning töötajate
pistelist läbivaatust kasutades.
aripaev.ee sai hiljuti vihje, et ühe Lõuna-Eesti toiduainetööstuse töötaja jagab kõigile sugulastele ja tuttavatele kaupa, mida ta oma tööandja tagant on varastanud. "Ei kujuta ettegi, kui palju kahjumit selle firma omanik saab," märkis vihjaja. Seepeale küsis väljaanne, kuidas toiduaineid tootvad ning käitlevad firmad tööandja tasku tühjendamist väldivad.
"Väga keeruline on jagada kaupade kadu ettevõttesiseseks ja väliseks," vastas toiduainete ladustamise ja transpordiga tegeleva Smarten Logisticsi juht Mait Miller, "Smarteni jaoks eksisteerib kaupade laopuudujääk ja see on kulu, mille vältimiseks kasutame mitmeid vahendeid."
Miller märkis, et laopuudujäägi vältimiseks on logistikafirma sisekorraeeskirjades kirjas lubatud ja keelatud tegevused, kasutatakse töötajate pistelist turvakontrolli, laiaulatusliku videovalvet laos ja muud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Smarten kontrollib territooriumilt väljuvaid töötajaid ning sõidukeid pisteliselt, ütles Miller ja lisas, et läbiotsimiseks ei saa turvatöötaja tehtavat kontrolli nimetada, kuna see tehakse inimese enda loal. Kui töötaja keeldub aga turvakontrollist, kutsub Smarten teda läbi otsima politsei.
Miller ütles, et avastatud vargused jäävad mõnesaja krooni piiridesse. Samas moodustavad nn ettevõttesisesed vargused Smarteni puudujäägist vaid väiksema osa.
"Suurem kulu tekib siiski ahelas laotöötaja-autojuht-kaubandus. Suhteline kulu käsitletud kauba väärtusesse jääb Smartenis oluliselt alla jaekaubanduse vastavatele näitajatele," sõnas Miller.
Seotud lood
Magusatootja Marminton ASi juht Asso
Lankots ütles aripaev.ee-le, et näksimine pole ettevõttes keelatud, kuid
maiustused ajavad uutel töötajatel südame kiiresti läikima.
Rakvere Lihakombinaadi turundusdirektor
Liina Jaanson ütles aripaev.ee küsimustele vastates, et ettevõte jälgib
töötajaid juba 10 aastat turvakaameratest, et nad tööandja tagant ei
varastaks.
Põltsamaa Felixi juht Anti Orav ütles
aripaev.ee-le, et kui töötaja ettevõtte tagant varastamisega vahele jääb,
sunnitakse ta töölt lahkuma.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.