Ettevõtted käitlevad jäätmeid
majanduslangusest ja kallinevatest jäätmetasudest hoolimata hambad ristis edasi
- eksimine toob maine kaotuse ja 50 000 krooni trahvi.
"Kes vasakule sokutab, see ikka sokutab," tõdeb vanu akusid käitleva Ecometal ASi juhatuse esimees Tõnis Kaasik. Siiski peab ta jäätmete käitlemist enamikule ettevõtetele riskikohaks, sest üha karmistuvaid jäätmekäitlusreegleid tuleb järgida ja kallinevate tasudega arvestada. Seega on tõsised tootjad korralikud.
Kuid Kaasik on pahane, et riik kasvatab koos jäätmete käitlemistasudega ka saastemaksu. Viimane kerkib pea 20 protsenti aastas. "Saastetasul aga pole jäätmete käitlemisega mingit pistmist, pealegi tõmbab see ju tööstusele piduri peale," on ta nördinud. Eriti raske on selline poliitika Kaasiku arvates just põlevkivikeemia tööstuse jaoks.
Lahendusena ei tohiks riik mõnda aega saastetasu suurendada. "See on puhas sanktsioon, mitte majanduslik mehhanism," on Kaasik ärritatud sellisest ettevõtluse suunamisest.
"Loomulikult pidurdab," peab Viru Keemia Grupi ASi tehnikadirektor ja juhatuse liige Meelis Eldermann 2005. aastast pea kahekordseks tõusnud saastetasu röövellikuks.
Peale ennetähtaegselt valminud eriprügila on ettevõte üheks jäätmealaseks kuluallikaks poolkoks. Firma on huvitatud selle ladustamise vähendamisest ning suunamisest tsemenditootmisse. Kuid selline tootmine nõuab omakorda 2,5 miljardi krooni suurust investeeringut.
Samas aga tõstab riik Eldermanni kinnitusel poolkoksi ladustamise tasusid 2010. aastaks 7,5 korda. Tulemuseks on vastuolu, mida võimendab ka nõue investeerida SO2 heitmete kinnipüüdmisse 100 miljonit krooni. Kuid väävlipüüdurite ostmiseks pole enam raha.
Aastatel 2010-2015 ähvardab saastetasu tõusta koguni kolmekordseks. Ehkki keegi ei tea, milliseks kujunevad lähiaastail nafta ja õli hinnad, näeb Eldermann lahendust keskkonnatasudes, mis moodustaksid kõige rohkem 10 protsenti tootmishinnast.
Kaasik leiab, et Ecometal kui jäätmete käitleja peaks olema saastetasust üldse vabastatud. "Meie tegevus on vähendada jäätmeid 90 protsenti ja ootame selle eest preemiat," naerab ta. Saadab ju ettevõte ümbertöödeldavatest akudest 90 protsenti taaskasutusse. Uuesti lähevad käiku plii koos pliiühenditega ja naatriumsulfaat. Vaid plastist, tekstiilist ja teistest materjalidest akuplaatide eraldajad lähevad Kundasse ahju.
Seotud lood
Maailma suurim kaablitootja Prysmian on tutvustamas kontserni uut äristrateegiat, millega liigutakse kaablitootjast täislahenduste pakkujaks. Ettevõtte juhi Massimo Battaini sõnul on viieaastase äristrateegia Connect to Lead eesmärk ära kasutada praegust turupositsiooni oma tugevuste arendamiseks ja kindlustamiseks ning olla eestvedaja kaablitööstuse innovatsioonis.