• 22.07.08, 16:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keenia valitsus läheb biokütuse pärast kohtu alla

Keskkonnaaktivistid on Keenia valitsuse vastuolulise suhkrurookasvatuse pärast Tana jõe deltas kohtusse kaevanud.
369 miljonit dollarit (u 3,6 miljardit krooni) maksma läinud projekti eesmärk on kasvatada suhkruroogu, et toota sellest etanooli ja elektrit, vahendas BBC.
Projekt kiideti heaks möödunud kuul, kuigi on selge, et see võib negatiivselt mõjutada ranniku õrnasid märgalasid. Läinud nädalal aga nõudis kohtunik, et projekti tööd peatataks, kuniks kohtusaaga kestab.
Hagejad väidavad, et projekti jätkamisega rikutaks vähemalt viit Keenia põhiseaduse sätet. Hagejaid toetab ka Keenia Nobeli preemia laureaat, keskkonnakaitsja Wangari Maathi, kes hoiatas, et riik veel kahetseb seda, kui jätab oma keskkonna kaitseta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Piirkonnas, kus suhkruroogu kasvatama tahetakse hakata, pesitseb 350 linnuliiki, nende seas ka mitu kogu maailmas kaitse all olevat liiki. Alal elutsevad ka lõvid, jõehobud, elevandid, haruldased haid ja kahepaiksed, samuti ohustatud primaadid.
Nature Kenya hinnangul kahjustaks projekt tõsiselt 20 000 hektari suurust ala.
Kuigi projekti toetajad väidavad, et selle käimalükkamisega paraneks piirkonna majandusseis ja tööd saaksid tuhanded inimesed, ei ole keskkonnakaitsjad sellega päri, öeldes, et piirkonna kasvupotentsiaali on korralikult ülehinnatud.
Üle maailma on kõikjal biokütuste tootjaid süüdistatud selles, et nende tegevus sunnib toiduhindu tõusuteele ja jätab paljud inimesed nälga. Ühendkuningriigi abiagentuuri Oxfam hinnangul on biokütused praeguseks vaesusesse tõuganud juba üle 30 miljoni inimese.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.10.25, 08:08
Muuga sadamast on kujunemas Eesti suurim tööstuskeskus
Muuga tööstuspark, mis asub Eesti suurima kaubasadama territooriumil, hõlmab 76 hektarit. Sadamasisene asukoht on atraktiivne nii Eesti kui ka väliskapitalil põhinevatele tootmisettevõtetele ning annab võimaluse vähendada transpordikulusid. Enamik krunte on juba kaetud eelkokkulepete või kavandatavate investeeringutega, kuid kahele viimasele vabadest kinnistutest ootab Tallinna Sadam pakkumisi avaliku konkursi korras hiljemalt novembri lõpuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele