Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saksamaal suureneb tuumaenergia poolehoid
Suurenevad energiahinnad ja mured globaalse
soojenemise pärast sunnivad Saksamaad järele mõtlema oma tuumaenergeetikast
loobumise otsuse üle, mis praegu muudab Euroopa suurima majanduse veel
sõltuvamaks saastavast söest ja Venemaalt pärit maagaasist.
Konservatiivid pooldavad 2000. aastal eelmise valitsuse poolt vastu võetud tuumaenergeetikast loobumise plaani külmutamist, Merkeli koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid tahavad aga, et jäädaks plaani juurde lülitada aastaks 2021 välja riigi viimane tuumajaam, kirjutab The Wall Street Journal täna.
Sellest ajast on aga globaalne soojenemine ning maagaasi ja nafta hinnatõus liikunud energiadebati keskele. G8-s on Saksamaa ainuke riik, mis tahab vähendada tuumaenergia kasutamist.
Merkeli sõnul on aatomienergeetikast loobumine vale taktika, kuid ta on koalitsioonilepinguga seotud sotsiaaldemokraatidega, kes leiavad koos keskkonnakaitsjatega, et tuumaenergeetika on ohtlik.
Äärmisel juhul oleksid sotsiaaldemokraadid nõus pikendama uuemate reaktorite eluiga mõnede aastate võrra, aga seda juhul kui konservatiivid on nõus keelama uute reaktorite ehitamise. Samas on neil raskusi seletamisega, kuidas tuumaenergeetikast loobumine sobib Saksamaa enda loodud kasvuhoonegaaside vähendamise ülemaailmse liidri rolliga.
Saksamaa saab praegu 22% oma energiast aatomielektrijaamadest, peaaegu poole saab söest ja ülejäänu põhiliselt maagaasist ja taastuvatest energiaallikatest.
Riik investeerib hetkel väga tugevalt tuule- ja päikeseenergeetikasse ja loob seadusi, mis nõuavad transpordilt ja ehitustelt kõrgemat energiatõhusust. Kuid sellest ei piisa kompenseerimaks tuumaenergiat, mis omakorda tähendab suuremat söe ja maagaasi kasutamist.
Pikendades tuumajaamade tööiga, saab samal ajal üles ehitada taastuvenergeetikat ning välja töötada ka tehnoloogia süsinikuühendite püüdmiseks söega töötavates elektrijaamades.
Tuumavastased aga rõhuvad, et see ei ole hädavajalik ning rõhutavad tuumaenergeetika halbadele külgedele, olenemata sellest, et see hakkab paljudes riikides jälle tagasi tulema. Rahvusvaheline tuumabuum võib kiiresti ammendada maailma uraanivarud ja kellelgi ei ole veel head lahendust, kuhu panna radioaktiivsed jäätmed.
Seotud lood
Saksa transpordiminister Wolfgang Tiefensee
ütles, et Berliin plaanib ehitada tulevatel aastatel 30 avamere tuuleparki, et
jõuda taastuvenergia määra eesmärgini. See otsus tuli just siis, kui debatt
tuumaenergia üle Berliinis kuumeneb.
Tuumaelektrijaamades toodetud energia
konkurentsivõime on viimase aja hinnatõusude taustal märkimisväärselt
kasvanud.
Hamburgi Finkenwerderi lennujaamakülas on
pidupäev: kohalikust Airbusi tehasest veeres esmaspäeval välja pikisilmi oodatud
esimene A380. Emirates Airline'i lennukiparki kuuluva luksusliku reisilennuki
esimene liinilend stardib reedel Dubaist New Yorki.
Euroopa riikide sekka, kes on valmis
panustama tuumaenergiale ja ehitama uusi reaktoreid, võib lisanduda ka
Holland.
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele