Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veel üks riik Euroopas kaalub tuumaenergiat - Holland
Euroopa riikide sekka, kes on valmis
panustama tuumaenergiale ja ehitama uusi reaktoreid, võib lisanduda ka
Holland.
Hollandi majandusministri Maria van der Hoeveni sõnul ei kujuta ta riigi tulevikku ette ilma tuumaenergiata, kui valitsus soovib täita CO2 heitmete vähendamiseks seatud eesmärgid, kirjutab Financial Times.
Hollandil tuleb leida alternatiiv maagaasile, millest toodetakse praegu 61% riigi elektrienergiast, kuid mille varud on vähenemas.
Praegu on Hollandis üks 1973. a ehitatud tuumaelektrijaam ning tuumaenergia osakaal vaid 2% Hollandi kodumaises elektribilansis. Võrdluseks on tuumaenergia osakaal Saksamaa elektritarbes 28%, Suurbritannias 21% ning Prantsusmaal 78%.
Hollandi tuumajaam pidi aastal 2004 töö lõpetama, kuid valitsus otsustas jaama tööaega pikendada aastani 2033.
„Kas ehitada uus tuumajaam või importida tuumaelektrit Prantsusmaalt, mida me praegu teeme,“ kirjeldas van der Hoeven Hollandi dilemmat. „Sisuliselt on kaks küsimust: kas me saame ilma tuumaenergiata hakkama – ja minu meelest ei saa – ning kas meil oleks vaja ehitada oma uus tuumajaam.“
Üle Euroopa hindavad poliitikud praegu ümber suhtumist tuumaenergiasse. Saksamaal hääletas parlament küll 2000. aastal tuumaenergia kasutamise lõpetamise poolt aastaks 2030, kuid kantsler Angela Merkel on lubanud tagasivalimise korral praeguste tuumaelektrijaamade käigusoleku aega pikendada. Ka Rootsi pole kiirustanud oma tuumaenergiast loobumise kava ellu viima ning Hispaanias puhuvad samuti sellele energialiigile soodsamad tuuled, kirjutas Financial Times.
Venemaa, mis ulatuslikust maagaasi kasutamisest enim kasu saab, plaanib ise ehitada järgmise 12 aasta jooksul 26 uut reaktorit.
Seotud lood
Suurenevad energiahinnad ja mured globaalse
soojenemise pärast sunnivad Saksamaad järele mõtlema oma tuumaenergeetikast
loobumise otsuse üle, mis praegu muudab Euroopa suurima majanduse veel
sõltuvamaks saastavast söest ja Venemaalt pärit maagaasist.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Ainuüksi pealinnas Riadis tuleb viie aastaga 3,6 miljonit ruutmeetrit uut kontoripinda.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele