Läti transiidi lõpp saabub 2015. aastal.
Laupäeval Peterburis toimunud merekolleegiumi istungil andis Venemaa
asepeaminister Sergei Ivanov korralduse lõpetada söe ja naftatoodete transiidi
läbi Baltimaade sadamate.
Venemaa transpordiminister Igor Levitin märkis, et 2015. aastaks saavutavad Venemaa sadamad võimsuse, mis lubavad täielikult loobuda Baltimaade sadamate kasutamisest, kirjutas Biznes Baltija.
Kui veel hiljuti oleks see kõlanud populismina, siis nüüd on olukord kardinaalselt muutunud. 2007. aastal läbis Venemaa Läänemere sadamaid 150 miljonit tonni veoseid ning kogu veoste maht moodustas 397 miljonit tonni.Samas kui käesoleva aasta esimese viie kuuga Läänemere sadamad töötlesid kõigest 59 miljonit tonni veoseid (sh töötles Tallinna sadam 15,5, Läti 27,2 ning Leedu 16,4 miljonit tonni). Kui võrrelda möödunud aastaga, siis Eesti kaotas 31,6% veoste mahust. Läti ja Leedu mahud suurenesid 5,3% ning 29,3% võrra.Läti transpordiministeeriumi transiidipoliitika osakonna juhataja Andris Maldups arvab, et söe ja naftatoodete transiidi lõpetamine on kõigest aja küsimus, kuid Läti majandus on võimeline seda lööki üle elama.Andris Maldups lisas, et edaspidi investeerib riik konteinerite töötlemisse. Praegu töötlevad Läti sadamad aastas umbes 200 tuhat TEU-d, kuid eesmärk on saavutada 5 miljonit TEU-d. Sellega tegeleb vastav töögrupp, mille eesotsas seisab minister Ainar Slesers. Töögrupi kooseisu kuuluvad sadamate, raudtee ja autotranspordiettevõtete esindajad.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.