Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene transiidi lõpp sunnib Lätit konteineritele panustama
Läti transiidi lõpp saabub 2015. aastal.
Laupäeval Peterburis toimunud merekolleegiumi istungil andis Venemaa
asepeaminister Sergei Ivanov korralduse lõpetada söe ja naftatoodete transiidi
läbi Baltimaade sadamate.
Venemaa transpordiminister Igor Levitin märkis, et 2015. aastaks saavutavad Venemaa sadamad võimsuse, mis lubavad täielikult loobuda Baltimaade sadamate kasutamisest, kirjutas Biznes Baltija.
Kui veel hiljuti oleks see kõlanud populismina, siis nüüd on olukord kardinaalselt muutunud. 2007. aastal läbis Venemaa Läänemere sadamaid 150 miljonit tonni veoseid ning kogu veoste maht moodustas 397 miljonit tonni.Samas kui käesoleva aasta esimese viie kuuga Läänemere sadamad töötlesid kõigest 59 miljonit tonni veoseid (sh töötles Tallinna sadam 15,5, Läti 27,2 ning Leedu 16,4 miljonit tonni). Kui võrrelda möödunud aastaga, siis Eesti kaotas 31,6% veoste mahust. Läti ja Leedu mahud suurenesid 5,3% ning 29,3% võrra.Läti transpordiministeeriumi transiidipoliitika osakonna juhataja Andris Maldups arvab, et söe ja naftatoodete transiidi lõpetamine on kõigest aja küsimus, kuid Läti majandus on võimeline seda lööki üle elama.Andris Maldups lisas, et edaspidi investeerib riik konteinerite töötlemisse. Praegu töötlevad Läti sadamad aastas umbes 200 tuhat TEU-d, kuid eesmärk on saavutada 5 miljonit TEU-d. Sellega tegeleb vastav töögrupp, mille eesotsas seisab minister Ainar Slesers. Töögrupi kooseisu kuuluvad sadamate, raudtee ja autotranspordiettevõtete esindajad.
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Ettevõtete keskmine kahjusumma pea 100 000 eurot
Üritused
Hetkel kuum
„Kus vähegi liinimeetreid on, need ka täis pannakse.“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
