Suure tõenäosusega sunnib tihe
konkurents siseturul väiksemaid toiduatootjaid ühinema või tegevusala
muutma, on kirjas majandusministeeriumi täna avaldatud ülevaates.
Hoogsalt kasvava siseturu tõttu on paljud toidutootjad suunanud oma ressursid siseturul turuosa võitmisele või selle kindlustamisele. Suurte jaekaubanduskettide ning väliskonkurentide (näiteks Leedu ettevõtete) sisenemine Eesti turule muudab olukorda ettevõtete jaoks raskemaks, kuna tugevneb hinnasurve ja turule tekib täiendavat välismaist pakkumist. Suure tõenäosusega sunnivad sellised arengud väiksemaid toidutootjaid ühinema või tegevusala muutma.
2007. aastal kasvas toiduainetööstuse müük aastatagusega võrreldes 13,4%, samas ekspordi
kasvutempo aeglustus 8,2%ni. Tootmismaht suurenes eelmise aastaga võrreldes püsivhindades vaid 2,9%, selgub ülevaatest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Peale kalatööstuse kasvas toidutööstuse müük kõikides harudes, joogitööstuses näiteks peaaegu viiendiku võrra, leiva- ja pagaritoodete tootjatel 17%.
Toiduainetööstus on tootmismahult Eesti suurim tööstusharu, mis on põhitegevusalaks ligi 400 ettevõttele. Sektori toodang on suunatud peamiselt siseturule, ekspordi osatähtsus müügis jääb alla ühe kolmandiku.
Seotud lood
Puidutööstuses oli kehv aasta: müügi ja
ekspordi kasvutempo kahanes, töötajate arvettevõtetes vähenes, jätkusid
probleemid toorainega, mille hind jätkas kiiret kasvu, kirjutas
majandusministeeriumi ülevaade.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.