24. aprill 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kuid tuumajaama ehitus võtab väga pika aja ning me ei ole hetkel veel isegi kapitali otsimise faasis, vaid me uurime võimalusi, nii et aega veel kulub,” lisas Parts.

Rohelise energia konverentsil „Nordic Green” kinnitas Parts ka seda, et kõige parem alternatiivenergeetika valik Eestile oleks mitmekesine energeetika.

„Hetkel võib öelda tinglikult et me oleme ühe elektrijaama riik, mis on keskendunud põlevkivile. Ei ole väga realistlik et järgmise 10 aastaga fossiilsed kütused ära kaovad. Küsimus on pigem selles, mis hinnaga see kütus olema hakkab. Ei ole realistlik, et energiaportfellis toimub nihe üleöö. Aga meil peaks olema ikkagi mitmekülgne lähenemine, kus põlevkivi ja taastuvad energiad oleksid kombineeritud. Kuid ka nende energiate kasutusel jääb meil mingi suurusega auk energeetikasse ning see ongi nüüd siis tuumajaama küsimus,” mainis Parts.

Parts lisas, et tuumajaama ei ehitata riigieelarvelise finantslahendusega, see peab olema majanduslikult tasuv. „Tuumajaamaga on mitu võimalust, kas teeme selle koos kellegagi või teeme ise. Parem ja riskivabam oleks teha kellegagi koos,” kinnitas Parts.

„Enam ei ole küsimus selles ka meil on vaja tuumajaama ning küsimus ei ole ka meeldivuses, et kas meeldib tuumajaam või mitte, vaid meie ühiskonnas energia vajaduse rahuldamine. Rikkad ja edukad riigid vajavad rohkem energiat. Tuumaenergia kütuse varus on täna ikka suhteliselt piiramatud, lisaks on tehnoloogiad arenemas just sinna suunda, et paremini ka kasutatud vardaid taaskasutada. Kindlasti on meil vaja teha otsus kõige uuema tehnoloogia kasutamiseks,” mainis Parts.

Tõenäosus on aga see, et tuumajaama ehituse algusest kuni esimese vatini kulub aega umbes 15 aastat.

Parts ütles konverentsi avakõnes, et Põhjamaad on täna positsioonil, kus nad peavad olema innovaatilised ja seda eriti energeetikas.

„Peame vähem saastama ning alustama roheliste energiatega. 40% energiavajaduse kasvust tuleb Aasiast, enamus sellest Hiinast ja Indiast. Meil on vaja uusi tehnoloogiaid, kuid on tarvis muuta ka energiakasutuse efektiivsemaks,” rääkis Parts.

Majandusminister lisas veel, et olulisim muutus Eesti energeetikas viimaste aastate jooksul on see et me oleme muutunud energia eksportijaks, mis muudab meie lähenemist.

„Eesti SKP on viimase aastaga kasvanud üle poole, samas kui energiakasutus on sama ajaga tõusnud vaid 5%. Lisaks sellele on meil unikaalne on energiaprofiil. Enamik elektrit tehakse põlevkivist. Eestist tuleb 70% põlevkivi kasutusest. USAs on aga maailma suuremad varahulgad. Küsimus on tehnoloogias. Meil on suur oskus põlevkivist energia tootmises, mida saab ka eksportida,” rääkis Parts.

Energeetikud on leidnud, et kogu Eesti energiavajadus saaks kätte meie pinnal puhuvast tuulest ning saaksime seda ka edasi müüa. „Küsimus on aga selles, et kuidas säästa energiat ajaks, mil tuult ei ole. Kuidas säilitada energia,” rääkis Parts.

Autor: Äripäev , Martin Hanson