Eesti Energia kavatseb Balti Elektrijaama
suletud tuhaväljale rajada tuulepargi, park peaks tööle hakkama aastal 2010.
Riigihankele tuhaväljale tuulepargi rajamiseks laekus kaks pakkumist maailma juhtivatelt tuulikutootjatelt Enercon ja Vestas, teatas Eesti Energia.
Ettevõtetega jätkatakse läbirääkimisi kokkuleppe tingimuste osas, mille järel hinnatakse pakkumisi ja valitakse välja hanke võitja. Leping sõlmitakse kahe kuu jooksul. Vastavalt pakkumistele alustab tuulepark tööd 2010. aastal.
Tuulepargi rajamiseks saadi heakskiit Euroopa Komisjonilt, kes rahastas tuhavälja sulgemist. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahenditest toetati samuti tuhaväljale tuulepargi rajamise uuringuid ja planeeringuprotsessi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Energia soovib oma klientidele pakkuda erinevatest energiaallikatest toodetud kvaliteetset elektrit ja vähendada põlevkivienergeetika keskkonnamõjusid. Narva tuhavälja tuulepargi puhul pööratakse erilist tähelepanu just projekti efektiivsusele.
„Tuulepark saab olema ainulaadne, kus elektritootmiseks võetakse Balti Elektrijaama suletud tuhaväli taaskasutusse. Seeläbi leiab põlevkivi kasutamise elutsükkel kauni lõpu ja jäätmaa saab uue alguse,“ selgitas tulevase tuulepargi asukoha eeliseid Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte poolt projekti juhtiv Eero Saava.
Samal ajal Narva tuhavälja tuulepargi rajamisega ehitab Eesti Energia 39 MW tuuleparki Aulepasse, mis käivitub järgimise aasta kevadel. Kavandatakse jäätmepõletusel töötava soojuse ja elektri koostootmisploki ehitamist Iru Elektrijaama ning biokütustel töötava soojuselektrijaama rajamist Ahtmesse. Katsetusetapis on uus kahest elektrituulikust ja diiselgeneraatorist koosnev unikaalne lahendus Ruhnu saarel ning edukalt on tööd alustanud uus elektrituulik Virtsus.
Seotud lood
Eesti Energia alustas Baltimaade suurima
tuulepargi ehitustöid Läänemaal, teatas firma.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.