Gazpromi sõnul on Ukraina selle aasta tarnete eest monopolile võlgu 600 miljonit eurot. Samuti on selle aasta tarnelepingud alles sõlmimata.
Peaministrile läkitatud kirjas kritiseeris Juštšenko valitsust, et see pole täitnud kokkuleppeid, mis Juštšenko ametist lahkuva Venemaa presidendi Vladimir Putiniga 12. veebruaril Moskvas sõlmis ning mis sisaldasid valitsusele selgeid tegutsemisjuhiseid gaasivaidluse lahendamiseks. Presidendid leppisid kokku vahendajatest loobumise, kuid mingeid konkreetseid kokkuleppeid pole tänaseks veel allkirjastatud.
Ukraina president ja peaminister pole ühte meelt, Juštšenko on rohkem rõhutanud võlaprobleemi lahendamist, Tõmošenko peab tähtsamaks kogu skeemi muutmist, mille alusel Gazprom Ukrainale gaasi tarnib.
Juštšenko manitses oma kirjas, et Ukraina ja Venemaa lahendamata gaasitüli teeb muret Euroopa Komisjonile. Eile väljastatud teates kutsus ELi energiavolinik Andris Piebalgs osapooli erimeelsustele kiiresti püsivat lahendust leidma. Tulevaks nädalaks on komisjon olukorra arutamiseks kokku kutsunud ELi gaasi koordinatsioonigrupi koosoleku.
Ka USA manitses osapooli tülile selget lahendust leidma. Vaidlus „rõhutab vajadust suurema selguse järgi Venemaa ja Ukraina vahelistes gaasitarnetes,” ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Tom Casey.
Gazpromi sõnul on tegemist puhtalt kommertsvaidlusega, Ukraina süüdistab Moskvat energiahoova kasutamises Ukraina mõjutamiseks. Kui „tegemist on kommertsvaidlusega, tahaksime sellele näha ka kommertspõhimõtetest lähtuvat lahendust,” ütles Casey.
Venemaa ja Ukraina suhted halvenesid pärast Viktor Juštšenko presidendiks saamist 2005. aastal, misjärel riik võttis kursi tihedamale koostööle NATO ja Euroopa Liiduga.
Sellest ajast on Venemaa Ukrainale müüdava gaasi hinda tõstnud enam kui kolm korda 179,50 dollarile 1000 kuupmeetri eest.
Seotud lood
Venemaa energiapoliitika instituudi
president Vladimir Milov kirjutas gazeta.ru's, et riigi energiaettevõtted
Gazprom ja Rosneft võivad vaikimisi kalduda rahakriisi, sundides
valitsust pääseteed leidma.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.