Parts võitleb täna Brüsselis Eesti seisukohtade eest energiaküsimustes

Eesti toetab taastuvenergia ja kliima paketi eesmärkide saavutamist. Valitsuse jaoks on eriti oluline, et kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise skeem arvestaks riikide julgeolekusituatsiooni ja majanduse konkurentsivõimega.

Valitsus toetab Euroopa Liidu ambitsioonikat eesmärki vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside emissioone 1990. aastaga võrreldes, rõhutades seejuures esmast globaalse kliimakokkuleppe saavutamise vajadust. Heitmekvootide jagamine Euroopa Liidus ei tohiks kahjustada liikmesriikide energiaalast varustuskindlust ega õigust määrata oma energiaallikate struktuuri.

Peab vajalikuks taastuvate energiaallikate ja biokütuste osakaalu mittekohustuslike indikatiivsete eesmärkide seadmist 2020. aastaks, seda nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasemel. Nõustuda taastuvenergia 20% osakaalu indikatiivse eesmärgi seadmisega Euroopa Liidu tasemel 2020. aastaks ja biokütuste 10% osakaalu indikatiivse eesmärgi seadmisega Euroopa Liidu tasemel samaks ajaks, eeldusel, et kuluefektiivsust tagavad teise põlvkonna biokütused jõuavad õigeaegselt kommertskasutusse.

Lisaks otsustati pidada vajalikuks Euroopa Liidu tasemel täiendavalt analüüsida komisjoni ettepanekuid võrguettevõtete (eelkõige süsteemihaldurite) omandiliseks eristamiseks või täielikult sõltumatute süsteemihaldurite loomiseks, arvestades muu hulgas komisjoni ettepanekute kohaldatavusega väikestele energiasüsteemidele ning riikliku julgeoleku aspektidega.

Toetada tururegulaatorite volitusi ja sõltumatust suurendavat harmoneerimist ning piiriülest elektrikaubandust puudutavate tehniliste standardite väljatöötamist. Pidada vajalikuks Euroopa Liidu tasemel täiendavalt uurida komisjoni ettepanekuid harmoneerida piiriülestes küsimustes regulaatorite pädevust Euroopa Liidu keskse regulaatorite ühenduse tugevdamise kaudu. Pidada enneaegseks komisjoni ettepanekut moodustada Euroopa Liiduühtne tururegulaator.

Valitsus leiab, et on põhjendatud hinnanguline potentsiaal vähendada Euroopa Liidu energiakasutust 20% võrra 2020. aastaks ning toetada selle potentsiaali paindlikku realiseerimist. Ja toetada energiakriisi mehhanismide arendamist Euroopa Liidu tasemel ja liikmesriikide solidaarsust kriisiolukordades.

Samas peeti vajalikuks täiendavalt analüüsida komisjoni ettepanekuid luua uus Euroopa Liidu tasemel süsteemihaldurite koostööstruktuur ning suurendada süsteemihaldurite ja energiatootjate tegevuse läbipaistvust.

Ka tuleb pidada oluliseks arendada Euroopa Liidus fossiilkütustest elektri tootmisel tehnoloogiaid, mille kasutamisel eraldub vähe süsinikdioksiidi. Taotleda põlevkivi kasutamise integreerimist sellealasesse tegevusse, eriti juhul, kui Euroopa Liidu tasemel ilmneb suund muuta selliste tehnoloogiate kasutamine tulevikus kohustuslikuks. Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava peaks hõlmama kõiki Euroopa Liidus kasutatavaid kohalikke energiaressursse, sh ka põlevkivi ja pidada vajalikuks täiendavalt analüüsida kolmandatest riikidest pärineva energia impordi mõju liikmesriikide energiaalasele varustuskindlusele ning kolmandate riikide vertikaalselt integreeritud energiaettevõtete mõju Euroopa Liidu siseturu toimimisele liikmesriikides.

Energiapoliitika välismõõtme arendamise osas toetada põhimõtteliselt komisjoni ettepanekuid, millega tuleks edasi töötada. Kuivõrd energiapoliitika Euroopa Liidu välis- ja sisemõõde on omavahel tihedas seoses, rõhutada vajadust tasakaalustatult ambitsioonika lähenemise järele mõlema mõõtme osas.