ELi uus energia-kliimapakett näeb ette, et
alates 2013. aastast peavad kõik ELi elektritootjad ostma ise kogu tootmiseks
vajamineva CO2 kvoodi, mis tähendab, et ühe CO2-vaba elektritootmise võimalusena näeb
Eesti Energia siia tuumajaama rajamist.
Eesti Energia tootmisportfell on praegu liialt ühekülgne – üle 90% elektrist toodame põlevkivist, mis on pikemas ajaperspektiivis võimalike väliskeskkonna muutuste suhtes riskantne ning CO2-mahukas.
Eesti Energia soovib oma tootmisportfelli mitmekesistada CO2-vaba tootmise kaudu, investeerides taastuvenergiat tootvatesse tuulikutesse, soojuse ja elektri koostootmisjaamadesse ning tuumajaamadesse. Ignalina tuumajaama projekt näiteks omab Eesti Energia tootmisportfelli arvestades äärmiselt suurt tähtsust. Ka Soome tuumajaam on üks hea võimalus tuumaenergia kasutamiseks tulevikus ning praegu tegutseme aktiivselt, et seal osaleda, teatas Eesti Energia.
Eesti Energia ei välista võimalust, et Eestisse võiks ehitada oma tuumaelektrijaama. Tõsine debatt algab aga elektrimajanduse arengukava aruteludel ning kui otsus on positiivne, võib ka Eesti astuda 15 aasta pärast tuumariikide sekka. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive rääkis tuumajaama Eestisse ehitamise võimalikkusest, et Eesti Energia ei välista ühtegi kasulikku projekti. “Tuumaenergia pole omaette eesmärk, kuid taastuvenergeetika arendamise kõrval on tegu teise CO2-vaba tootmisallikaga,” rõhutas Liive.
Taastuvenergia projektidest käivitas Eesti Energia eelmisel nädalal Virtsu tuulepargis oma teise tuuliku. Teised Eesti Energia tähtsamad töös olevad taastuvenergia projektid on tuulepargi rajamine Balti Elektrijaama suletud tuhaväljale ning Aulepa tuulepargi käivitamine järgimise aasta kevadel. Ühtlasi on töös ka tuulepargi rajamine Peipsi järvele, jäätmepõletusel töötava soojuse ja elektri koostootmisploki ehitamine Iru Elektrijaama ning biokütustel töötava soojuselektrijaama rajamine Ahtmes. Lähikuudel alustab tööd uus tuulepargist ja diiselgeneraatorist koosnev elektritootmise lahendus Ruhnu saarel.
"Mis puudutab investeeringuid Narva elektrijaamadesse, siis meil on praeguseks ehitatud kaks uut plokki, mis täielikult vastavad ELi keskkonnanõuetele. Teeme ettevalmistusi järgmiste plokkide ehitamiseks Narva, käivitatud on Narva uute plokkide keskkonnamõjude hindamine. Ühtlasi uurime võimalusi väävli- ja lämmastikupüüdjate paigaldamiseks ka vanadele energiaplokkidele," rääkis Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik. Kaasik kinnitas, et tootmisseadmetesse tehtud investeeringud ei ole kindlasti mahavisatud raha, kuna nad vastavad täielikult 2016. aastal rakenduvatele ELi keskkonnanõuetele ning sellise tootmisvõimsuse omamine on Eestile energiajulgeoleku seisukohast vajalik.
Seotud lood
ELi uus energia-kliimapakett teeb teene Venemaa
odavale elektrile, mis elektrituru vabanedes võib panna Eesti ettevõtjaid kuni
kolm korda kallinevale Eesti põlevkivielektrile selga pöörama.
Baltimaade suurim energiatootja Eesti
Energia võib ehitada Eestisse 400megavatise tuumareaktori, sest
ettevõte tahab vähendada sõltuvust põlevkivienergiast.
Uus ELi kliimapaketi eelnõu haarab 2013.
aastal Eesti põlevkivienergeetikal kõri pihku ja usku, et põlevkivist saadav
elekter ka edaspidi pearolli mängiks, ärimeestel pole. Riigiisad näevad
põlevkivi tulevikku siiski optimistlikumas valguses.
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.
Enimloetud
5
Mandri-Euroopa elektrivõrgu sagedusega liitumine võib tõsta energiahindu
Hetkel kuum
“Kui regulatiivsed piirangud muutuvad liiga keeruliseks, kaalume tootmise viimist Eestist välja”
Üks esikolmiku firma olnud ka kolm aastat järjest Äripäeva gasell-ettevõte.
Tagasi Tööstusuudised esilehele