Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
RMK võib küttepuude turu Väo jaama kätte mängida
Suurettevõtja Urmas Sõõrumaa Väo kombijaamast saaks sellisel juhul Põhja-Eesti üks suuremaid küttepuude ostjaid. Leidub ka asjatundjaid, kes pelgavad, et Väo jaam neelab kogu riigimetsa küttepuude toodangu, kirjutas Postimees.ee.
RMK turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul korraldab firma praegu kaks korda aastas küttepuude enampakkumisi. Neil läheb müüki riigimetsa küttepuude toodang. Kaubi sõnul raiub RMK 320 000 tihu küttepuid aastas. Väo jaama vajadus on umbes sama suur.
«Küttepuude turg on karm, konkurents tihe,» märkis Kaubi. «Küttepuude hind väga palju enam tõusta ei saa, sest sel juhuks läheks puit teistest kütteliikidest kallimaks.»
Kaubi märkis, et kuigi Väo jaam otsib hakkpuitu ja kände oma soojuse ja elektri koostootmisjaama kütteks, siis võivad sinna rännata ka riigimetsa küttepuud. Seda juhul, kui firma tuleb kevadisele oksjonile.
«Kui Väo jaam pakub oksjonil parimat hinda, siis saab ta ka küttepuud endale,» lausus Kaubi. «Võime talle pakkuda ka küttepuude ostuks püsivat lepingut.»
Kaubi sõnul tahab RMK otsida endale küttepuude ostjaiks püsivad partnerid, siis kaoks firmal vajadus pidevalt oma toodangule turgu otsida.
«Kui sõlmime ostjatega pikaajalised lepingud, siis võime küttepuid neile ka otse, oksjonita müüa,» lausus Kaubi. «See eeldab, et kõikide oksjonil võitnute vahel sõlmime pikaajalised lepingud.»
Väo koostootmisjaama rajava OÜ Digismart juht Andres Taukar kinnitas, et firma ei piira oma puiduostusid üksnes riigimetsaga. «Meid huvitab eeskätt hind,» sõnas ta.
Taukari sõnul näitab firma tellitud uuring, et erametsas on praegu erakordselt palju võsa. «Meie signaal erametsaomanikele on kogu aeg olnud, et see on kraam, millele on turgu – meie olemegi orienteeritud kõige kehvemale puidule, võsale ja metsajäätmetele,» lausus Taukar.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele