Lihula on varsti esimene eesti linn, kus
hakatakse pilliroost, põhust ja heinast Taanist ostetud biokütuse katla abil
toasooja tootma, kirjutas Lääne Elu.
Lindude pesitsusaja tõttu on Matsalu luhtade ning roostike niitmine kesksuveni keelatud. Seega tekib rannaaladel igal aastal virnade viisi heina, põhku ja pilliroogu, mida loomasöödaks ei saa kasutada. Eurorahade abil saab lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: hooldada Matsalu rahvusparki ja kütta Lihula maju.
Eestimaa Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul on märgaladelt saadava biokütuse osa võimalik kasvatada miljoni tonnini aastas, mis teeb Eesti majade kütmiseks vajaminevast kogusest neljandiku.
Seotud lood
Tootmise automatiseerimisele ja tööstusautomaatika erilahendustele keskenduv Eesti tehnoloogiaettevõte Smitech OÜ on üles ehitatud kahele tugevusele: ambitsioonikale visioonile ja kõrgetasemelisele insenerioskusele. Mõlemat jagub nii tegevjuht Sander Mitendorfile kui ka peainsener Andres Kruglovile, kes ühise ettevõtmisena otsustasid panna õla alla Eesti tööstuse arengule.