Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neljandik Eesti maju võiks rannaroostikust toasooja saada
Lihula on varsti esimene eesti linn, kus
hakatakse pilliroost, põhust ja heinast Taanist ostetud biokütuse katla abil
toasooja tootma, kirjutas Lääne Elu.
Lindude pesitsusaja tõttu on Matsalu luhtade ning roostike niitmine kesksuveni keelatud. Seega tekib rannaaladel igal aastal virnade viisi heina, põhku ja pilliroogu, mida loomasöödaks ei saa kasutada. Eurorahade abil saab lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: hooldada Matsalu rahvusparki ja kütta Lihula maju.
Eestimaa Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul on märgaladelt saadava biokütuse osa võimalik kasvatada miljoni tonnini aastas, mis teeb Eesti majade kütmiseks vajaminevast kogusest neljandiku.
Ürituskorralduses tehnilisi lahendusi pakkuvale ettevõttele Eventech tekkis põneva Loodusmaja näol projekt, milles tuli luua multifunktsionaalsed tehnilised võimekused ruumile, kus viia läbi eriilmelisi üritusi ja mille kõrgus on 21 m. Tuli tõdeda, et peale iguse kaabliketi kerija e-spooli ei jäänudki sõelale rohkem sobivaid ideid.