Lihula on varsti esimene eesti linn, kus hakatakse pilliroost, põhust ja heinast Taanist ostetud biokütuse katla abil toasooja tootma, kirjutas Lääne Elu.
Lindude pesitsusaja tõttu on Matsalu luhtade ning roostike niitmine kesksuveni keelatud. Seega tekib rannaaladel igal aastal virnade viisi heina, põhku ja pilliroogu, mida loomasöödaks ei saa kasutada. Eurorahade abil saab lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: hooldada Matsalu rahvusparki ja kütta Lihula maju.
Eestimaa Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul on märgaladelt saadava biokütuse osa võimalik kasvatada miljoni tonnini aastas, mis teeb Eesti majade kütmiseks vajaminevast kogusest neljandiku.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.10.26, 09:26
Toidutööstuses algab töökindlus just sellest pisikesest detailist
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele