Lihula on varsti esimene eesti linn, kus
hakatakse pilliroost, põhust ja heinast Taanist ostetud biokütuse katla abil
toasooja tootma, kirjutas Lääne Elu.
Lindude pesitsusaja tõttu on Matsalu luhtade ning roostike niitmine kesksuveni keelatud. Seega tekib rannaaladel igal aastal virnade viisi heina, põhku ja pilliroogu, mida loomasöödaks ei saa kasutada. Eurorahade abil saab lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: hooldada Matsalu rahvusparki ja kütta Lihula maju.
Eestimaa Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul on märgaladelt saadava biokütuse osa võimalik kasvatada miljoni tonnini aastas, mis teeb Eesti majade kütmiseks vajaminevast kogusest neljandiku.
Seotud lood
Kaasaegse tööstustootmise suurim väljakutse pole enam ainult kiirus või kvaliteet eraldi, vaid nende ühendamine paindlikkuse, ohutuse ja täieliku jälgitavusega. Viljandi Aken ja Uks rajas koostöös Elister OÜga uue täielikult automatiseeritud uste värviliini, kus kogu protsess alates laadimisest kuni pakendamiseni toimib ühe tervikliku süsteemina.