Lihula on varsti esimene eesti linn, kus
hakatakse pilliroost, põhust ja heinast Taanist ostetud biokütuse katla abil
toasooja tootma, kirjutas Lääne Elu.
Lindude pesitsusaja tõttu on Matsalu luhtade ning roostike niitmine kesksuveni keelatud. Seega tekib rannaaladel igal aastal virnade viisi heina, põhku ja pilliroogu, mida loomasöödaks ei saa kasutada. Eurorahade abil saab lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: hooldada Matsalu rahvusparki ja kütta Lihula maju.
Eestimaa Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul on märgaladelt saadava biokütuse osa võimalik kasvatada miljoni tonnini aastas, mis teeb Eesti majade kütmiseks vajaminevast kogusest neljandiku.
Seotud lood
Kõrgtöödega seotud riskid ei ole kuhugi kadunud, kuid nende maandamiseks on täna rohkem teadmisi ja paremaid vahendeid kui kunagi varem. Ometi näitavad praktika ja kogemus, et tööõnnetuste juurpõhjused korduvad. MR Safe OÜ müügiesindaja Marko Tutt rõhutab, et kõige olulisem on alustada põhialustest: õigest riskihindamisest, koolitusest ja sobivate vahendite valikust.