Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neljandik Eesti maju võiks rannaroostikust toasooja saada
Lihula on varsti esimene eesti linn, kus
hakatakse pilliroost, põhust ja heinast Taanist ostetud biokütuse katla abil
toasooja tootma, kirjutas Lääne Elu.
Lindude pesitsusaja tõttu on Matsalu luhtade ning roostike niitmine kesksuveni keelatud. Seega tekib rannaaladel igal aastal virnade viisi heina, põhku ja pilliroogu, mida loomasöödaks ei saa kasutada. Eurorahade abil saab lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: hooldada Matsalu rahvusparki ja kütta Lihula maju.
Eestimaa Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul on märgaladelt saadava biokütuse osa võimalik kasvatada miljoni tonnini aastas, mis teeb Eesti majade kütmiseks vajaminevast kogusest neljandiku.
Seotud lood
Tootmisettevõtte jaoks ei ole aur eesmärk omaette. Oluline on, et tootmine toimiks plaanipäraselt, kulud püsiksid kontrolli all ja tehniline lahendus ei seoks ettevõtet liigselt ühe kütuse või tarnesuunaga. Viimaste aastate energiakriisid ja hinnatõusud on näidanud, kui kiiresti võib seni sobiv lahendus muutuda liiga kalliks, jäigaks või lihtsalt liiga riskantseks.
Enimloetud
2
5
6
Kui varem oli investeeringutel suur osa eurotoetustel, siis nüüd on rahapaigustuste trend üha selgemalt tootmismahu, automatiseerimise, ekspordi ja taristu loogika järgi.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
