Lihula on varsti esimene eesti linn, kus hakatakse pilliroost, põhust ja heinast Taanist ostetud biokütuse katla abil toasooja tootma, kirjutas Lääne Elu.
Lindude pesitsusaja tõttu on Matsalu luhtade ning roostike niitmine kesksuveni keelatud. Seega tekib rannaaladel igal aastal virnade viisi heina, põhku ja pilliroogu, mida loomasöödaks ei saa kasutada. Eurorahade abil saab lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: hooldada Matsalu rahvusparki ja kütta Lihula maju.
Eestimaa Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul on märgaladelt saadava biokütuse osa võimalik kasvatada miljoni tonnini aastas, mis teeb Eesti majade kütmiseks vajaminevast kogusest neljandiku.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.09.26, 09:18
Tõstuk pole ammu enam lihtsalt masin: 30 aastaga on muutunud kogu lao loogika
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele