Lihula on varsti esimene eesti linn, kus
hakatakse pilliroost, põhust ja heinast Taanist ostetud biokütuse katla abil
toasooja tootma, kirjutas Lääne Elu.
Lindude pesitsusaja tõttu on Matsalu luhtade ning roostike niitmine kesksuveni keelatud. Seega tekib rannaaladel igal aastal virnade viisi heina, põhku ja pilliroogu, mida loomasöödaks ei saa kasutada. Eurorahade abil saab lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: hooldada Matsalu rahvusparki ja kütta Lihula maju.
Eestimaa Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul on märgaladelt saadava biokütuse osa võimalik kasvatada miljoni tonnini aastas, mis teeb Eesti majade kütmiseks vajaminevast kogusest neljandiku.
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.