4. veebruar 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et üsna paljud kaupmehed ja tootjad olid tänases Äripäevas ilmunud artiklist väga ehmunud, kuna lugesid, nagu kehtestataks ketšupipudelitele ning jogurtitopsidele kohustuslik tagatisraha.

"Kaupmehed on olnud ehmunud, et nüüd tulebki kõik maksustada kohustusliku tagatisrahaga, kaasa arvatud jogurtitopsid!!! Appi!!!," kirjeldas Eek ettevõtjate esmast reageeringut. "Mõned tootjad ka, ütlesid, et nemad ei tea midagi, mis see tähendab, millal tuleb! Appi!!!"

Tegelikult on nii, et tagatisraha on mõtet kehtestada vaid väga suure turumahuga ja standardsele taarale ning sedagi tehakse Eestis ainult siis, kui tootjad-maaletoojad pakendiorganisatsioonidega iga konkreetse pudeli-purgi loendamise detailides kokkuleppele jõuavad.

"See võibolla toimib, kui inimesed purgid enne enam-vähem puhtaks pesevad ja see ei toimi, kui suvisel ajal hakatakse tagastama "hapuks läinud söögiga" purke," selgitas Peeter Eek.

Eesti tagatisraha ehk pandisüsteem põhineb Põhjamaade ja mõnede Kesk-Euroopa riikide tagatisraha alasele kogemusele. Tänaseks pole arenenud riikidest teada ühtegi kange alkoholi ega veini kohustusliku tagatisraha näidet, lisas Eek.

Seega tuleb Eestis kõne alla vaid enamlevinud viina- ja veinipudelite vabatahtlik tagatisraha. Ketšupipudelite, jogurtipakendite ning näiteks 3-liitriste plastkanistrite tagatisraha on aga tehnilistel põhjustel üleüldse ebatõenäoline.

"Kokkuvõtteks, tagatisraha süsteem on efektiivne, kuid mitte kõikvõimas, seda saab veel laiendada, kuid sellelgi on piirid," ütles Eek.