• 23.01.08, 11:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Järgmisel nädala otsustab Leedu Balti-Poola tuumajaama saatuse

Balti riigid ja Poola maadlevad poliitiliste, majanduslike ja keskkonnaprobleemidega, mis on üles kerkinud seoses 110 miljonit krooni maksva tuumajaama ehitamisega Leetu. Järgmise nädalal jõuab teema Leedu parlamenti.
3200megavatine tuumajaam ehitataks Ignalinasse. Nõukogude ajal sinna ehitatud reaktor suletakse Euroopa Liidu nõudel 2009. aastal. Uus jaam peaks vähendama piirkonna energiasõltuvust Venemaast, kirjutas The Financial Times.
Uus elektrijaam peaks avatama 2015. aastal, kuid elektritootjate arvates on ajakava tihe. Leedu ametnikud loodavad, et kokkulepped sõlmitakse hiljemalt sügiseks.
„See on terve piirkonna projekt, mis ei teeni vaid Leedu huve ja annab panuse kogu Euroopa energiasektorisse,“ ütles Leedu president Valdas Adamkus.
„Projekt kulgeb selles osalevate ettevõtete plaani kohaselt, oleme täpselt graafikus,“ kinnitas Läti välisminister Maris Riekstins.
Samas Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einar Kiseli sõnul on 2015. aasta ebarealistlik. „Ajakava nihkub hilisemaks, praegune tähtaeg 2015. aastal on ebarealistlik. Leedus on paljud küsimused veel lahendamata ja rahvusvahelised läbirääkimised ei kujune lihtsaks,“ selgitas ta.
Poola ametnik kinnitas, et poliitiline tahe tuumajaama arendamiseks on, kuid majandusministril on veel vastuseta küsimusi.
Tuumajaama ehitamise olulisemad küsimused loodetakse lahendada järgmisel nädalal, kui teema jõuab Leedu parlamenti, kus otsustakse uue ettevõtte loomine ja projektis osalejad. Ettepaneku kohaselt luuakse uus haldusettevõte, millele hakkavad kuuluma Lietuvos Energija, RST ja VST.
Ka peab parlament otsustama, kes projektis osalevad. Algese plaani kohaselt pidi ehitatama 1600megavatine tuumajaam, mis kuuluks kolmele Balti riigile võrdselt. Kuid 2006. aastal kutsus Leedu kampa ka Poola ja tegi asjad keerulisemaks seadusega, mille kohaselt Leedul jääks 34% ja teised saaks 22% jaamast. Poola projektiga liitumisel kasvas reaktori võimsus kaks korda, sest Poola tahtis 1200 megavatti. See omakorda nõudis uusi keskkonnauuringuid, mis lõppevad selle aasta suvel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.02.25, 13:01
Elektritõstuk küsib sama töö eest vähem leiba
Mida põlvkond edasi, seda rohkem on elektrimootoriga tõstukil eeliseid sisepõlemismootoriga tõstuki ees.

Enimloetud

1
Uudised
  • 12.02.25, 07:45
Ligi 9 miljoni eurone rahasüst viib Sami Valga tehase uuele kasvulainele
Ettevõte prognoosib 15-20% kasvu
2
Uudised
  • 14.02.25, 09:21
Haage Joogid arendas koos teadlastega maailma vallutamiseks uue limonaadi
3
Uudised
  • 13.02.25, 11:42
Mäetööstuste ja Energiasalve rajajate vahel lahvatas tüli
Rein Voog: Energiasalve projekt on bluff eesmärgiga saada riigilt 35 miljonit eurot aastas
4
Uudised
  • 14.02.25, 11:40
Statistika: läinud aastal vähenes töötajate arv enim tööstuses
Ökonomist Raul Eamets: Enim suurenes töötajate arv avalikus sektoris, kus aastaga kasvas hõivatute arv 10 000 inimese võrra. Erasektoris vähenes arv pea 8000 võrra.
5
Uudised
  • 13.02.25, 11:49
Alexela emafirma palkas Enefit Greeni tegevjuhi
6
  • ST
Sisuturundus
  • 10.02.25, 16:56
Elektriautod versus hübriidid: kas hinnavahe on kadumas? Opel tõi turule üllatava lahenduse

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele