„Projekt kulgeb selles osalevate ettevõtete plaani kohaselt, oleme täpselt graafikus,“ kinnitas Läti välisminister Maris Riekstins.
Samas Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einar Kiseli sõnul on 2015. aasta ebarealistlik. „Ajakava nihkub hilisemaks, praegune tähtaeg 2015. aastal on ebarealistlik. Leedus on paljud küsimused veel lahendamata ja rahvusvahelised läbirääkimised ei kujune lihtsaks,“ selgitas ta.
Poola ametnik kinnitas, et poliitiline tahe tuumajaama arendamiseks on, kuid majandusministril on veel vastuseta küsimusi.
Tuumajaama ehitamise olulisemad küsimused loodetakse lahendada järgmisel nädalal, kui teema jõuab Leedu parlamenti, kus otsustakse uue ettevõtte loomine ja projektis osalejad. Ettepaneku kohaselt luuakse uus haldusettevõte, millele hakkavad kuuluma Lietuvos Energija, RST ja VST.
Ka peab parlament otsustama, kes projektis osalevad. Algese plaani kohaselt pidi ehitatama 1600megavatine tuumajaam, mis kuuluks kolmele Balti riigile võrdselt. Kuid 2006. aastal kutsus Leedu kampa ka Poola ja tegi asjad keerulisemaks seadusega, mille kohaselt Leedul jääks 34% ja teised saaks 22% jaamast. Poola projektiga liitumisel kasvas reaktori võimsus kaks korda, sest Poola tahtis 1200 megavatti. See omakorda nõudis uusi keskkonnauuringuid, mis lõppevad selle aasta suvel.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.