Autor: Mariliis Pinn • 23. jaanuar 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgmisel nädala otsustab Leedu Balti-Poola tuumajaama saatuse

Balti riigid ja Poola maadlevad poliitiliste, majanduslike ja keskkonnaprobleemidega, mis on üles kerkinud seoses 110 miljonit krooni maksva tuumajaama ehitamisega Leetu. Järgmise nädalal jõuab teema Leedu parlamenti.

3200megavatine tuumajaam ehitataks Ignalinasse. Nõukogude ajal sinna ehitatud reaktor suletakse Euroopa Liidu nõudel 2009. aastal. Uus jaam peaks vähendama piirkonna energiasõltuvust Venemaast, kirjutas The Financial Times.

Uus elektrijaam peaks avatama 2015. aastal, kuid elektritootjate arvates on ajakava tihe. Leedu ametnikud loodavad, et kokkulepped sõlmitakse hiljemalt sügiseks.

„See on terve piirkonna projekt, mis ei teeni vaid Leedu huve ja annab panuse kogu Euroopa energiasektorisse,“ ütles Leedu president Valdas Adamkus.

„Projekt kulgeb selles osalevate ettevõtete plaani kohaselt, oleme täpselt graafikus,“ kinnitas Läti välisminister Maris Riekstins.

Samas Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einar Kiseli sõnul on 2015. aasta ebarealistlik. „Ajakava nihkub hilisemaks, praegune tähtaeg 2015. aastal on ebarealistlik. Leedus on paljud küsimused veel lahendamata ja rahvusvahelised läbirääkimised ei kujune lihtsaks,“ selgitas ta.

Poola ametnik kinnitas, et poliitiline tahe tuumajaama arendamiseks on, kuid majandusministril on veel vastuseta küsimusi.

Tuumajaama ehitamise olulisemad küsimused loodetakse lahendada järgmisel nädalal, kui teema jõuab Leedu parlamenti, kus otsustakse uue ettevõtte loomine ja projektis osalejad. Ettepaneku kohaselt luuakse uus haldusettevõte, millele hakkavad kuuluma Lietuvos Energija, RST ja VST.

Ka peab parlament otsustama, kes projektis osalevad. Algese plaani kohaselt pidi ehitatama 1600megavatine tuumajaam, mis kuuluks kolmele Balti riigile võrdselt. Kuid 2006. aastal kutsus Leedu kampa ka Poola ja tegi asjad keerulisemaks seadusega, mille kohaselt Leedul jääks 34% ja teised saaks 22% jaamast. Poola projektiga liitumisel kasvas reaktori võimsus kaks korda, sest Poola tahtis 1200 megavatti. See omakorda nõudis uusi keskkonnauuringuid, mis lõppevad selle aasta suvel.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077