Jetoil ASi juhatuse liige Lembit Eespäev
ütles, et hüppeliselt tõusvad nafta eksporditollid on venelaste oma probleem.
Vene valitsus tõstab nafta eksporditolle 1. veebruarist.
"Vaadake, need eksporttollid siinset kütuseturgu ei mõjuta," selgitas Eespäev. "Logistiliselt oli meil kunagi vene kütust vagunitega odav osta, kuid praegu toome seda sisse laevadega ning maailmaturu hinnaga."
Eespäev lisas, et Vene traderid istuvad Londonis, Monacos ja igal pool, kus kütusega spekuleeritakse.
"Igal pool on nad ise kohal," rääkis Eespäev. "Maailmaturu hinda Venemaa eksporditollid ka eriti ei mõjuta, sest seda kujundavad spekulandid. Hind kujuneb virtuaalsel börsil ning emotsioonide põhjal. Näiteks kui terroristid panid ühe laevakese põlema, hüppas maailmaturu hind kohe üles, ehkki naftavarud olid piisavad."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas ei tekitavat Vene valitsuse samm tõsta eksporttollid rekordtasemele üheski spekulandis emotsioone. "Need on nende oma sisemised maksud ning nende oma probleem. Meie jaoks pole vahet, kas laev tuleb Porvoost või Ust-Luugast."
Naftasaadused hakkasid Eestisse laevadega tulema pärast pronkssõduri kriisi, kui Venemaa kütuseveo raudteed pidi kinni keeras.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.