2. detsember 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ma ei usu, et üks riik tahaks takistada Prantsusmaal, Suurbritannial, Hollandil, Saksamaal, Taanil ja teistel ELi riikidel oma energiavarustust kindlustada,” ütles Schröder, kelle sõnul tegeleb ta pärast kantsleriametist lahkumist nüüd „aastatuhande kõige olulisema küsimuse” - energiavarustusega. „Selles kontekstis on Euroopa tugevad sidemed Venemaaga suur eelis.”

Nädala algul ütles Schröderi endine parteikamraad, Rootsi sotsiaaldemokraatide liider Mona Sahlin, et gaasitoru rajamine Läänemere põhja tuleb peatada. „Minu Rootsi kolleegidel on õigus oma arvamusele. Me loodame aga siiski nad oma poolele võita, andes kõigile nende küsimustele ammendavad vastused,” ütles Schröder.

Küsimuse Venemaa poliitilistest ambitsioonidest pareeris Schröder Suurbritannia maineka instituudi seisukohaga: „Suurim risk ei ole tarnete katkemine. Suurim risk on hoopis Euroopa ja Venemaa majanduse ühe alustala lõhkumine, mis on olnud mitmeid aastakümneid mõlemale poolele kasulik ning mis on aidanud ka kontrolli all hoida süsinikdioksiidi heitmed.”

Rootsi peaministri Fredrik Reinfeldti jaoks on gaasitoru eelkõige keskkonnaküsimus. Kui Rootsi valitsusel tuleb projekti kohta varsti oma sõna öelda, siis lähtutakse Rootsi ja rahvusvahelistest seadustest. „Keskkonnaaspekt on kõige olulisem,” rõhutas Reinfeldt, kelle sõnul on gaasitoru olemuselt kommertsprojekt, mida Rootsi kaalub niisama korrektselt kui Rootsi ootab oma firmade investeerimisplaanide läbivaatamist teistes riikides. Otsust ei peaks peaministri arvates politiseerima, kirjutas Svenska Dagbladet.

Nord Streami gaasijuhtme projekt näeb ette ka Gotlandi lähistele teenindusplatvormi rajamist .