• 21.11.07, 13:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Glaskek avab Tartus 100 miljonit maksva tehase

Glaskek avab 22. novembril Tartus Baltimaade suurima puitakendetootmise tehase, milles on pinda 8000 ruutmeetrit ja mille kogumaksumus ületab 100 miljonit krooni.
Ettevõtte teatel hakatakse uues tehases valmistama kuni 250 puitakent päevas, mis on senisest tootmisvõimsusest ligi viis korda suurem. Glaskeki nõukogu esimehe Vladimir Oberšneideri sõnul saab uues tehases tööd 80 inimest. „Tegemist on suuresti ekspordile orienteeritud tootmisüksusega, mis toetab Glaskeki üldist tegevusstrateegiat,” lisas Oberšneider.
AS Glaskek on 1992. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, millest on tänaseks kujunenud rahvusvaheline kontsern, omades tütarettevõtteid ja sidusfirmasid Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal. Kokku kuulub ettevõttele 2 klaaspakettide, 5 plastikakende, 2 puit- ja puitalumiiniumakende ning 5 alumiiniumkonstruktsioonide tehast. Kokku toodetakse Glaskekile kuuluvates Tallinna, Tartu, Narva, Riia, Daugavpilsi ja Sankt-Peterburi tehastes maksimaalselt 300 000 akent aastas.
Glaskeki konsolideeritud käive moodustas 2006. aastal 922 miljonit krooni. Glaskeki ettevõtted annavad tööd enam kui 1000 inimesele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Uudised
  • 22.11.07, 12:33
Glaskek panustab uue aknatehasega puidudefitsiidile
Glaskeki juht ja omanik Indrek Pajuri loodab jahtuva ehitusturu tingimustes uut aknatehast avades, et ostjaid jagub ning paneb lootused puidudefitsiidile.
  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele