5. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Hinnanguid andes on tähtis meeles pidada, et 1996. aastal said kogu Eesti vabariigi territooriumil, sealhulgas Paldiskis kohalike omavalitsuste valimised toimuda ainult seetõttu, et Keila tuli Eesti riigile vastu," rääkis Mõistus. "Ühtegi muud kaalutlust ju Keila ja Paldiski ühinemiseks polnud."

Mõistus lisas, et aastate eest oldi mõnevõrra idealistlikumad, aga ka riigimehelikumad. "Kui riik oli hädas, mindi appi, nagu osati. Tollal oli riik noor, ja nii ametnikel kui ka poliitikutel vähem kogemusi, usuti ka aumehe sõna. Siis ei käidud ringi üks advokaat ühes, teine teises käevangus."

Keila linnapea avaldas kahtlust, kas advokaadid oleksid Keilal ja Paldiskil ühineda soovitanud. Kohtuotsusest järeldas ta samas, et kui kohustused Paldiskile üle ei läinud, ei saanud üle minna ka soojamajanduse varad.

Mõistus avaldas lootust, et Keila linn ei pea hakkama katlamaja tagasi nõudma. Laenukohustuse võib enda kanda võtta Eesti riik. "Peaministri eelmise nädala öeldu annab selleks lootust," täpsustas ta.

Keila linnavalitsuse andmetel pole Paldiski soojalaen ametnike korruptiivse käitumisega seotud.