Tartu Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni
teadusmagister Merit Karise analüüsis täna riigikogus ümarlaual „Alkoholivaba
lapsepõlve eest“ uue reklaamiseaduse alkoholi eelnõu ja leidis, et selles on
auke.
Meedia ekspert tõi välja kaks peamist probleemi.
Uus reklaamiseadus ei keela reklaamides kasutamast ka näiteks tuntud lastelaule ja lasteraamatute tegelasi. „Uue reklaamiseaduse praeguse variandi jõustumise puhul peaks tarbijakaitse huvides töötama pidevalt semiootikaosakond, et analüüsida näiteks seda, kas õitselepuhkevat troopilist lille saab tõlgendada mingis alkoholireklaamis seksuaalse märgina või ei.“
Eelnõu lõige lubaks ka alkoholi tähistavat kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis alkoholi või selle tarbimist ning millega tähistatakse ka teisi kaupu ja teenuseid, kasutades nende kaupade reklaamiks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Viimane lubab meie suurimatel alkoholitootjatel nagu Saku ja A.LeCoq, kelle kaubamärgid on kinnistunud enamiku tarbijate teadvuses, alustada näiteks mänguasjade ja noorterõivaste tootmist ja teha sel viisil alkoholireklaami lastele ja nooretele,“ näitlikustas Karise.
„Üks võimalik viis oleks näiteks täpsustada, et kui ettevõtte põhitegevus on alkoholi tootmine, siis ei tohi ta sama katusbrändi kaubamärki kasutada teiste toodete reklaamimisel.“
Ümarlaual osalesid riigikogu liikmed, liikumisega "Alkoholivaba lapsepõlve eest" ühinenud kodanikühenduste esindajad ja Eesti Lastekaitse Liidu noortekogu esindajad.
Seotud lood
Tänane Äripäev kirjutab, et selle aasta
logistikateoks valiti ASi A. Le Coq valmistoodangu tootmisliini transpordi
automatiseerimine. Aastas hoiab see kokku 55 000 inimtööjõutundi.
Eesti suurima joogitootja A. Le Coq käive
kasvas mullu 2006. aastaga võrreldes 8,1%, kusjuures enim kasvas energiajookide
müük.
Liviko ostis Läti juhtiva alkoholi
maaletooja L.I.O.N Ko eesmärgiga saada Balti riikide suurimaks
alkoholitootjaks ja maaletoojaks.
A. Le Coqi juht Tarmo Noop on õlletootjate
liidu vastavaldatud statistika pärast nördinud ja leiab, et alkoholireklaami
kaotamine ei muuda olukorda paremaks.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.