Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nord Stream: tegu on ELi joks olulise projektiga
"Nord Stream ei asendaks ühtegi olemasolevat ega plaanitavat gaasitoru, vaid täidaks olemasoleva tühiku. Tegemist oleks ühe suurima Euroopa investeeringuga Euroopa energia turvalisuse tagamiseks," ütles asedirektor Eesti Tööandjate Keskliidu seminaril "Energiasüsteemid Läänemeres - poliitika või äri?".
"Kas meretee on parim lahendus? Praegune marsruut on valitud 1990ndate lõpust Soome ja Vene ühisfirma uuringute põhal. Näiteks on meretee 15% lühem kui kaldapealne gaasitoru. Ka on merepõhja paigaldatud torude kulud 90% väiksemad," arutles Ameln seminaril.
Merepõhja paigaldatud gaasitorud on Amelni sõnul kindel ja testidud lahendus. "Me ei leiutaks enam ratast," lisas ta.
Amelni sõnul on Soome lahe merepõhja lisauuringud vajalikud, loomulikult jagatakse uuringu tulemusi ka Eesti võimudega. 2005./2006. aastal läbiviidud merepõhja uuringus leiti merest pesumasinaid, ostukärusid. "Leidsime ka kaks miini Soome vetest, millest teavitasime ka Soome võime," lisas ta.
Betooniga kaetud torud keevitatakse spetsiaalsel laeval kokku ja lastakse merepõhja. "Torusid ei kinnitata kuskile, Nord Stream jääb merepõhja lebama," selgitas ta paigaldusprotsessi. "Toru sein on üle 20 millimeetri paks, mis on peaaegu läbimatu, neid ei saa lõhkuda ankru ega millegi muuga," lisas ta. Ka kinnitas Ameln, et Nord Stream järgib ELi ohutusnõuetest karmimaid reegleid. "Ma arvan, et tegu on maailma turvaliseima nii suure gaasitoruga," lisas ta.
Seotud lood
Juhul kui Nord Stream saab kõik vajalikud
kooskõlastused ja alustab Läänemere gaasijuhtme rajamisega, kaalub ettevõte
töödeks vajaliku ühe teenindussadamana Kotka kõrval Tiit Vähi juhitavat Sillamäe
sadamat.
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister
Juhan Partsi sõnul ei oleks mõtet keskenduda Nord Streamile uuringuks loa
andmise jaa/ei-küsimusele.
Pärnu külje all asuvas Sauga Tehnopargis elu keeb – esimese etapi kõik krundid on tänaseks kasutusele võetud ning alale on kerkinud tootmis-, lao- ja ärihooned. Nüüd alustab Tori vald tehnopargi II etapi väljaarendamist, kus esimese sammuna valmistatakse enampakkumiseks ette viis ettevõtluskrunti kokku ligi 46 000 ruutmeetril. Vald rajab ise piirkonda ettevõtluseks vajaliku põhitaristu ning ootab huvilisi, kes seal tegutsema asuvad.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
CE-märgise levinumad vead
Üritused
Hetkel kuum
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele