Ütlemisi tänastest, 13. septembri ajalehtedest
"Kõrge palgatase on lihtsalt puhtusega seotud meelerahu hind," MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus, kommenteerides prügivedajate kõrgeid palku, Äripäev
"Ma maksaks pensioni isegi töötajate abikaasadele - minu meelest on Eestis eakate naiste sotsiaalne toetus nõrk," Past ja Partnerid Suhtekorralduse juht Aune Past, siis, kui oleks olemas seadus, mis selleks kohustaks, Äripäev
"Nii kui tuleb uudis uue munitsipaalmaja ehituse algusest, on rahva huvi vähenenud," SA Tallinna Eluasemefondi juhatuse liige Lembit Zernant, seletades, miks sundüürnikud ja paljulapselised pered ei hooli fondi pakutavast odavast laenust, Äripäev
"Olin nagu palderjani nuusutanud kass," TÜ dotsent Vahur Made oma tunnetest, lugedes Andres Kasekampi Saksa-Vene gaasijuhet puudutavat artiklit ("palderjan" siiski haihtus, kuna artikkel ei pakkunud vastuseid olulistele küsimustele), Postimees
"Viimase aja energeetikas ja keskkonnas toimunut vaadates lähtume liialt sageli just nimelt usust," riigikogu liige Marek Strandberg (rohelised), kelle meelest see suurendab ohte, Eesti Päevaleht
"Kui gaasijuhe on paarkümmend kilomeetirt meie n-ö sõnaõigusalast eemal, ei muuda see keskkonnaohtu väiksemaks," julgeolekuekspert Eerik-Niiles kross, Eesti Päevaleht
"Karistuspoliitilise otsustuse mõte ei saa sisuliselt olla ju amnestia," riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher (IRL), ei laseks praegu karistust kandvaid pisivargaid vabadusse, ehkki kevadel tehtud seadusemuudatus varguse kuriteost väärteoks teinud, Eesti Päevaleht
"Subjektiivne risk ehk preventsioon tõuseks nii kõrgele, et isegi tuhandekordne politseinike hulk ei suudaks sama," Soome liikluspolitsei ülemkomissar Olavi Lempinen plaanist kihutajate tabamiseks varustada autod jälitusseadmega, Eesti Päevaleht
"Seda odavat lõunamaist mett nimetaksin pigem lurriks, kuna see on nii voolav," Sireli mesindustalu omanik Peep Martverk, Maaleht
"Näiliselt rosinana mõjunud juriidiliste isikute annetuste keeld on toonud kaasa bumerangiefekti - kui enne võis rääkida firmade rahastamise läbipaistmatusest ja ka liigsest mõjust erakondadele, siis nüüd on ilmselgelt üksikute suurettevõtete mõju pigem suurenenud kui vähenenud," Rahvaliidu esimees Jaanus Marrandi, Maaleht
"Me ei lubanud oma inimestel, saarlastel randadesse ehitada, aga nüüd anname need kohad südamerahuga käest," Kunstiakadeemia professor Lilian Hansar, on vastu kõrgete ja suurte hoonete, sh spaade ehitamisele randadesse, Maaleht
"Me nimetame seda vaatepilti pastoraalseks idülliks," Kertu Kuut - tema pere (ja Eesti suurima) viinamäe taustal paistavad Tornimäe kiriku tornid, Maaleht
"Julgesin avalikult rääkida, et see on organiseeritud riigivargus," põllumajandusministri nõunik Alar Oppar Tartu Argo erastamisest, mis Oppari sõnul viis tema lahtikangutamiseni põllumajandus-kaubanduskoja juhi kohalt, Eesti Ekspress

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele