Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gazprom tahab Hiina gaasita jätta
Vene gaasigigant Gazprom palus valitusel
tühistada leping, mille kohaselt oleks Siberi gaasimaardlatest saadetud suuri
gaasikoguseid Hiinasse.
Ettevõtte asejuhi Aleksander Ananenkovi sõnul tähendaks 80 miljardi kuupmeetri iga aasta Hiinasse saatmine, et Venemaal tekib gaasidefitsiit.
Hiinasse eksporditav gaas pidi tulema Exxon Mobili Sahhalin-1 projektist.
"Me arvame, et valitus peaks väljastama määruse, mille kohaselt Sahhalini projekt müüakse Gazpromile, et me saaksime Venemaad gaasiga varustada. Venemaa neli kaugida regiooni tarbivad aastas 15 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Exxon ei tohiks Venemaa gaasi eksportida," ütles Ananenkov.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui valitsus Gazpromi palve täidab, ei saa Hiina Venemaalt enam gaasi, et rahuldada õitseva majanduse kasvavat energiavajadust.
25% Euroopa Liidu gaasist tuleb samuti Venemaalt. Gaasipuudus Venemaal peab olema veel tõsisem, kui analüütikud seni arvanud on.
Vene energiagigant Gazprom ja Sahhalin
Energy omanikud, kellele kuulub Sahhalin-2 projekti arendamise litsents, ei
allkirjastanud lepingut, mille järgi Gazprom pidi endale saama projekti
Sahhalin-2.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.