Altia juhtkonna äkiline lahkumine tekitab küsimusi
Soome alkoholitootja Altia peadirektori ja tema asetäitja ning ühe nõukogu liikme ootamatu tagasiastumine on põhjustanud Soomes elavat vastukaja ja spekulatsioone.
Põhiküsimuseks on, kas tegemist on juhtide vaba tahtega või poliitilise survega. Altia peadirektor Leena Saarinen jõudis oma ametis olla vaevalt kaks aastat ning tema asetäitja Teuvo Pollari veelgi vähem – pisut üle aasta.
Saarinen ei ole ise soostunud oma tagasiastumist kommenteerima. Altia ametlikus pressiteates öeldakse, et Leena Saarinen on otsustanud tagasi astumisega võtta täieliku vastutuse selle eest, et kavandatud etanoolitehase ehitamise projekt tühistatakse. Selle tehase ehitamist oli ette valmistatud tükk aega ning ehitamine pidi peadirektori väitel algama sel kuul. Kuid mõni aeg tagasi sai selgeks, et tehast ei tule. Ja nüüd on ilmselt pattude lunastamise tund.
Nüüd, kus etanoolitehast ei tule, jääb Altiale vaba raha kuni ligi miljard krooni. Soomes spekuleeritakse, et Altia võib selle rahaga osta Rootsi Vin Spriti aktsiaid, mis Rootsi valitsus kavatseb müüki panna.
Altia kummalised juhivahetused jätkuvad
Endine Unilever Soome tegevdirektor Leena Saarinen nimetati Altia peadirektori asetäitjaks 2005. aasta aprillis ja ta pidi alustama uuel kohal augustis. Kuid tegelikult alustas ta juba juunis ja kohe peadirektorina, kui senine peadirektor Veikko Kasurinen jäi 59aastaselt kõigile üllatuseks enneaegselt pensionile.
Peadirektori ametis pälvis Saarinen ennegi kriitikat. Eriti siis, kui ta otsustas müüa ilma enampakkumiseta Altiale kuuluva äädikatootmise Bernerile. Äädikatootmise eest vastutas peadirektori asetäitja Teuvo Pollari, kes lahkub samuti ametist.
Teiseks on Saarinenile ette heidetud seda, et toidukontserni Atria nõukogu liikmena oli ta lubanud etanooli kõrvaltootena tekkiva loomasööda müüa täielikult Atriale. Lihatoojad kaebasid selle otsuse konkurentsiametisse, mis lükkas kaebuse tagasi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.06.26, 13:15
Tõstelahendused peavad aitama vältida ettevõtete kõige kallimat kulu – seisakuid
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele