Läti maksuameti andmetel kasvas Läti
alkoholitoodang esimeses kvartalis 40 protsenti. Eesti alkoholitootja ja
importija Liviko hinnangul kasvab Läti alkoholiturg Eesti arvel, sest siinsed
aktsiisitõusud ja alkoholimüügi piirangud annavad eelise lõunanaabritele, teatas
ettevõte.
"Me konkureerimine meie naabrite majandusruumidega ja ma leian, et kui mingeid äkilisi liigutusi tehakse, siis need võiks olla kooskõlas ka naabrite juures tehtavate otsustega," ütles Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.
Tema sõnul tekitavad igasugused piirangud turul anomaaliaid, mis ei pruugi alati tähendada salaalkoholi, kuigi on täiesti selge, et radikaalne hinnatõus ja müügi piiramine annab illegaalsetele tootjatele taas trumbid kätte.
"Eesti riigil on läinud üle 15 aasta, et alkoholiturg saada suuremas osas maksutulude kaudu kontrolli alla. Olen lisaks agressiivsele aktsiiside tõstmisele kuulnud plaanidest, mis lõpetaksid alkoholi müügi Harju maakonnas juba lõunasest ajast. Ei oleks vastustundetumat sammu ausate tootjate ja kaupmeeste suhtes, rääkimata sellest, et turule tuleb taas mingi sodi, mis seab inimeste tervise ohtu," ütles Kalvi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Liviko juht meenutas üheksakümnendate keskpaika, kui käis tõsine arutelu maksumärkide kasutuselevõtu üle. "Diskussiooni tulemusena otsustas tolleaegne Riigikogu aga tõsta hüppeliselt aktsiise, mis oli tehtud kas teadmatusest või mõnel muul põhjusel, mis lõppkokkuvõttes toimis allmaailma huvides," sõnas Kalvi.
Liviko maksis möödunud aastal riigieelarvesse ligi pool miljardit krooni aktsiisimaksu.
Seotud lood
Eesti juhtiva alkoholitootja ja -importija
Liviko 2006. aasta käive oli miljard krooni, millest pool läks aktsiiside
tasumiseks.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.