Julgeolekupoliitilistel kaalutlustel võib
Eesti end lahti haakida Vene elektrivõrgust, tehniliselt ei saa see aga juhtuda
enne viit aastat.
Riikliku energiakontserni aastapäeva puhul korraldatud energiafoorumil eile esinenud president Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti kuulumine Vene elektrivõrku on julgeolekupoliitiline probleem, kirjutas Postimees.
«Viimase totaalse küberrünnaku kontekstis on kõige ohtlikum meie jaoks see, et me ei ole suutnud end lahti haakida Vene elektrisüsteemist,» lausus Ilves.
Ta lisas, et Eesti riigile on ohtlik suurendada ka sõltuvust Vene gaasist.
Ilves nimetas ELi energiapoliitikat süüdimatuks ja sinisilmseks. Ilvese arvates peaks Euroopa Komisjon pidama Venemaaga energeetika kõnelusi kõigi riikide eest, mitte aga lubama venelastel iga riigiga eraldi läbi rääkida.
Tehniliseks eelduseks on piisav hulk elektrikaableid, mis ühendaks Balti riigid Kesk- ja Põhja-Euroopaga.
Balti riigid Põhjamaadega ühendanud Soome-Eesti merekaabel Estlink valmis mullu, sellele lisandub lähiaastail teine samasugune. Kriitiliseks küsimuseks on elektrikaabel Leedu-Poola piiril.
Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas, et Poola-Leedu kaabel ei valmi enne 2012. aastat.
Liive lausus, et pärast vajalike uute kaablite valmimist oleks Eesti lahutamine Vene elektrivõrgust võimalik.
Projekti hind oleks Liive arvates kuni 500 miljonit eurot ehk ligi 8 miljardit krooni. «Kesk- ja Lääne-Euroopa võrguga ühinemine on poliitiline otsus, energiafirma juhina näen, et erinevalt varasematest aastatest oleme ka rahaliselt selle teostamiseks võimelised,» märkis Liive.
Seotud lood
Kui veel 20 aastat olid koht- ehk LAN-võrku liidetud põhiliselt arvutid, siis täna on ühises võrgus kõik seadmed alates küttelahendusest, valgustusest ja külmkapist kuni tööstusseadmeteni. Tehnoloogia areneb hoogsalt ja järk-järgult liigutakse vaskkaablil põhinevatelt ühendustelt üle fiiberoptilistele ja üle õhu lahendustele. LAN-võrgu olevikust ja tulevikust räägib YEInternationali tootejuht Henri Voogla.