Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti võib lahkuda Vene elektrivõrgust
Julgeolekupoliitilistel kaalutlustel võib
Eesti end lahti haakida Vene elektrivõrgust, tehniliselt ei saa see aga juhtuda
enne viit aastat.
Riikliku energiakontserni aastapäeva puhul korraldatud energiafoorumil eile esinenud president Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eesti kuulumine Vene elektrivõrku on julgeolekupoliitiline probleem, kirjutas Postimees.
«Viimase totaalse küberrünnaku kontekstis on kõige ohtlikum meie jaoks see, et me ei ole suutnud end lahti haakida Vene elektrisüsteemist,» lausus Ilves.
Ta lisas, et Eesti riigile on ohtlik suurendada ka sõltuvust Vene gaasist.
Ilves nimetas ELi energiapoliitikat süüdimatuks ja sinisilmseks. Ilvese arvates peaks Euroopa Komisjon pidama Venemaaga energeetika kõnelusi kõigi riikide eest, mitte aga lubama venelastel iga riigiga eraldi läbi rääkida.
Tehniliseks eelduseks on piisav hulk elektrikaableid, mis ühendaks Balti riigid Kesk- ja Põhja-Euroopaga.
Balti riigid Põhjamaadega ühendanud Soome-Eesti merekaabel Estlink valmis mullu, sellele lisandub lähiaastail teine samasugune. Kriitiliseks küsimuseks on elektrikaabel Leedu-Poola piiril.
Eesti Energia juht Sandor Liive kinnitas, et Poola-Leedu kaabel ei valmi enne 2012. aastat.
Liive lausus, et pärast vajalike uute kaablite valmimist oleks Eesti lahutamine Vene elektrivõrgust võimalik.
Projekti hind oleks Liive arvates kuni 500 miljonit eurot ehk ligi 8 miljardit krooni. «Kesk- ja Lääne-Euroopa võrguga ühinemine on poliitiline otsus, energiafirma juhina näen, et erinevalt varasematest aastatest oleme ka rahaliselt selle teostamiseks võimelised,» märkis Liive.
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi väljakutsega, mille mõju ulatub pea igasse sektorisse – oma valdkonna tõelisi spetsialiste ning oskustöölisi lihtsalt ei jätku. Hansavest ühendab juba aastaid tööjõupuuduses vaevlevad Eesti ettevõtteid ja kolmandatest riikidest pärit spetsialiste ning on värbamises sammu kaugemale astunud – appi on tulnud tehisintellekt, millel on igapäevatöös kanda suur ja oluline roll.
Enimloetud
2
Võidu viis koju Eesti laevaremontija
4
“Suurimaks edulooks Haapsalus pean digitaliseerimise protsessi käima tõmbamist”
5
Viimased uudised
Eriti avaldas muljet Pelgulinna riigigümnaasium. “Sarnast maja sooviksin näha ka Saksamaal”
“Turg vajab selget pretsedenti mõlemale osapoolele”
Üritused
Hetkel kuum
“Suurimaks edulooks Haapsalus pean digitaliseerimise protsessi käima tõmbamist”
Võidu viis koju Eesti laevaremontija
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele