Eelmise kolmapäeva, 28. märtsi ennelõunal
lülitusid Põhivõrgule kuuluvas Balti alajaamas välja kõrgepinge elektriseadmed,
mille tõttu jäid 24 minutiks elektrita Narva linn ja selle lähiümbrus.
Väljalülitumise asjaolude uurimiseks moodustatud komisjon leidis, et voolukatkestuse põhjustas Balti alajaamas seadmete korralist hooldust teostanud töötaja eksimus, teatas OÜ Põhivõrk.
Juhtunu tõttu jäid kell 10.53 elektrita Balti alajaam ning sellest tulenevalt viis ümbruskonna 110 kilovoldist alajaama.
"Suhtume uurimise käigus ilmnenud puudustesse väga tõsiselt," rõhutas komisjoni tööd juhtinud Põhivõrgu käiduosakonna juhataja Mait Allika. "Vabandame veel kord kõigi tarbijate ees põhjustatud ebamugavuste pärast ja kinnitame, et samalaadsete sündmuste vältimiseks ja süsteemi töökindluse tstmiseks oleme juba asunud tulenevalt komisjoni otsustest rakendama täiendavaid abinõusid," lisas Allika.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Täna, 28. märtsil kell 10:53 lülitusid Balti
alajaamas välja kõrgepinge elektriseadmed, mille tõttu jäi elektrita Narva linn
ja selle ümbrus. Elektrivarustus taastati kell 11:17.
Lift on investeering 15–20 aasta tööefektiivsusesse, ohutusse ja kulukontrolli. Kuid millal eelistada soodsat standardlahendust ja millal nõuab objekt erilahendust, mis projekteeritakse konkreetsete mõõtude, koormuste ja regulatsioonide järgi? Projecta Balti OÜ müügijuht Sven-Erik Talivere selgitab, mida jälgida tõsteplatvormide, kaubaliftide ja magnetiliste tõsteseadmete puhul projekteerimisest kuni investeeringu tasuvuseni.