Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreenholmi ametiühing vähendas palganõudmist poole võrra
Kui detsembris nõudis ametiühing alates jaanuarist 20protsendilist palgatõusu ja juulist teist sama palju, siis nüüd on õnnestunud ettevõtte juhtkonnaga kokku leppida palgafondi 15protsendilises palgatõusus jaanuarist. Teise palgatõusu üle käivad veel vaidlused. Juba on selge, et see tuleb viis protsenti, kuid tingimustes pole veel kokku lepitud: administratsioon nõuab, et juulis tõstetaks palka juhul, kui poole aastaga saadakse 11 miljonit puhaskasumit, ametiühing on aga igasuguste tingimuste vastu.
„11 miljonit kasumit on üldiselt ebareaalne. Peale selle teevad nad alati nii, et sellist kasumit ei tule,“ on Kreenholmi ametiühingujuht Julia Dmitrijeva kindel.
Ta väitis, et kui tööandja nõustub juulist igasuguste tingimusteta palka tõstma, siis on ametiühing valmis kohe kollektiivlepingu sõlmima.
2006. aastal oli Kreenholmis keskmine brutopalk (administratsiooni palkadeta) 4300 krooni. Kui jõustub 15+5 palgatõususkeem, siis saab Kreenholmi töökas kangur, ketraja, viimistleja või õmbleja brutopalgana 5200 krooni. Dmitrijeva tunnistas, et viimasel ajal on raske keskmisest palgast rääkida, sest ettevõte töötab ebastabiilselt: paljud inimesed on aeg-ajalt sundpuhkusel, mille ajal makstakse 60 protsenti miinimumpalgast.
Praegu töötab 1995. aastast Rootsi kompaniile Borås Wäfveri Group kuuluva Kreenholmi Valduse ASi viies vabrikus 3200 inimest, kellest umbes 98 protsenti on ametiühingu liikmed. 2006. aastal lahkus omal soovil umbes 460 inimest.
Seotud lood
Kreenholmi Valduse ASi juhtkond ja
töötajate ametiühing on jõudnud kokkuleppele ning palku tõstetakse jaanuarist
tagasiulatuvalt 15 protsenti ja juulist viis protsenti.
Steelhouse Group Estonia OÜ ja 1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue riivjuustu ja juustukuubiku transpordiliini projekti. Eesmärk oli luua uuenduslik, retseptipõhiselt konfigureeritav ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele