AS-i A. Le Coq juhataja Tarmo Noop ütles
Eesti Päevalehele, et 5. veebruarist kehtivad nende toodetele senisega võrreldes
keskmiselt kuni viis protsenti kõrgemad hinnad.
Vaadiõlle hind ei muutu, küll tuleb pooleliitrist pudeli- või purgiõlut tehasest ostes 50–70 senti senisest rohkem letti laduda. Õllehinna tõusu taga on linnased, mille maailmaturuhind on tõusnud kõrgemale kui kunagi varem – võrreldes eelmise aastaga tervelt kolmandiku.
Märgatavalt väiksem on siidri- ja lauvee hinna tõus, kuid 2–3-kroonine hinnakasv ootab ees mahlu, mis sisaldavad apelsinimahla. “Apelsinimahla hinna tõus on rekordiline, põhjuseks apelsinide kehv saak,” märkis Noop.
Veebruarikuu kolmandast nädalast muutuvad ka Saku õlletehase hinnad, müügidirektor Vladimir Sapožnin ütles, et jookide lõikes on hinnamuutus erinev, keskmine hinnatõus jääb 4–5 protsendi vahemikku. Hinnatõusu põhjus on mõjuv – maailmaturul on kallinenud tooraine, hüppeliselt kasvanud tööjõukulud, samuti gaasi, vee ja heitvee hind.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Leedu majandusleht Verslo Zinios kirjutas,
et Leedus tõuseb pudeli õlle hind 13 Leedu senti (60 Eesti senti).
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.