Eileõhtusel koosolekul võttis Erakonna
Eestimaa Rohelised vastu otsuse nõuda seoses uute riskide ilmnemisega Eesti
valitsuse lahkumist antud projektist.
Roheliste eestkõneleja Marek Strandbergi sõnul asuti sellisele seiskohale peamiselt kahel põhjusel, teatas erakond.
"Esiteks soovib nüüd Leedu, et Eesti osaleks võimalike tuumaõnnetuste kahjude korvamises ning et ka Eestisse hakataks tuumajäätmeid ladustama. Teiseks on tekkinud oht, et seoses Eestisse tuumajäätmete ladustamisega võib tulevikus kerkida risk, et keegi hakkab Eesti maapõues leiduvat uraani kaevandama. Sellisele stsenaariumile seisavad aga rohelised resoluutselt vastu," ütles Strandberg.
Marek Strandberg osundas ka tuumajaama projekti mitmetele vastuolulistele ja eetiliselt küsitavatele nüanssidele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Siiani on Eesti poliitikud rääkinud tuumajaama täielikust ohutusest. Ja nüüd äkki peaksime riiklikult võtma endile kohustuse osaleda võimalike tuumaõnnetuste kahjude korvamises. Lisaks on ka osapoolte senine plaan - et Eesti hoiaks oma tuumajäätmeid Leedus - eetiliselt väga küsitav, " selgitas Strandberg.
Seotud lood
Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul
lükkas Leedu peaminister Gediminas Kirkilas kohtumisel ümber väited, nagu
sooviks Leedu loodavas tuumajaamas kuni 50protsendilist osalust, vahendas
ETV24.
Täna, 9. jaanuaril kohtusid Varssavis
Baltimaade energiafirmade juhid, et tutvuda Poola energiafirmaga PSE ja arutada
võimalusi Poola kaasamiseks Balti riikide ühise tuumajaama projekti, teatas
ettevõte.
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.