Täna andis Estlinki merekaabli ehitanud ABB
valminud projekti ametlikult üle Balti riikide ja Soome energiafirmadele.
Energiakaubandus merekaabli kaudu käivitub käesoleva nädala neljapäevast.
Rohkem kui kuu aega väldanud läbirääkimiste järel saavutasid Nordic Energy Link aktsionärid ja Šveitsi-Rootsi kontsern ABB kokkuleppe kaabli üleandmise ja käiku laskmise tingimustes, teatas Eesti Energia.
“Läbirääkimised enne kaabli käiku andmist olid tingitud asjaolust, et Estlink võetakse esimestel kuudel käiku ajutise lahendusega ja sellist olukorda olemasolev leping ei sätestanud,” selgitas Nordic Energy Linki juhataja Indrek Aarna. Ta täiendas, et enne kaabliprojekti valmimist ilmnes ABB-l seadmete testimisel tõrkeid, mille ehitaja on tänaseks kõrvaldanud ajutise lahendusega. “Selleks, et lahendada asi püsivalt ja viia seadmed lepinguga vastavusse on ABB esitanud tehasele tellimuse täienduste kohta, mis Harku ja Espoo alajaamadesse paigaldatakse 2007 aasta kevadel,” lisas Aarna
Balti riikide ja Soome elektrisüsteeme esmakordselt ühendama hakkav Estlink'i kaabel koosneb nii mere- kui maakaablist. Kokku valmistati Eesti ja Soome vahele elektriühenduseks 210 kilomeetrit kaablit, millest merekaabel on 148 ja maakaabel on 62 kilomeetrit. Estlinki merekaabli ehitustööde lõppemist tähistanud üritus Harku ja Espoo alajaamas toimus 4. detsembril.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Estlink'i merekaabli esmaseks eesmärgiks on varustada Põhjamaade elektriturgu Baltimaades toodetud elektriga. Kaabli kaudu hakkab liikuma orienteeruvalt 2 TWh elektrienergiat aastas. Estlinki projekti osanikeks on Eesti Energia, Latvenergo ja Lietuvos Energija Baltimaadest ning Pohjolan Voima ja Helsingin Energia Soomest.
Seotud lood
Juba teist päeva ei toimi Eesti ja Soome
vaheline Estlinki merekaabel, elektritarne Põhjamaadesse on peatunud.
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.