Artur Sanglepp: kaitsetehnoloogia suurim ekspordirisk ei pruugi peituda selles, mis ületab piiripunkti

Eesti kaitse- ja kosmosetööstus on kasvanud nelja aastaga hüppeliselt ning sektori käive jõudis 2025. aastal umbes 730 miljoni euroni. Sellest ligikaudu 450 miljonit tuli ekspordist, ütles liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi teates.

Elektroonikatööstus Rantelon sõlmis mullu lepinguid mahus, mis kasvatavad ettevõtte tänavuse käibe enam kui kümnekordseks. Kasvu taga on ettevõtte enda arendatud kaitsetööstuse tooted, samas paneb see proovile nii ettevõtte tootmisvõimekuse, tarneahela kui ka Eesti allhankijate valmisoleku.

KrattWorks kasvas mõne aastaga drooniarendusest tootmisettevõtteks. Ettevõtte ühe asutaja ja juhatuse liikme Mattias Luha sõnul ei ole Euroopa droonitööstuse suurim probleem mitte tehnoloogia puudumine, vaid võimekus seda kiiresti ja suures mahus toota – keskkonnas, kus tarneahelad, regulatsioonid ja sõjalised vajadused muutuvad kiiremini kui ükski hanketsükkel.

Riskid ei seisne ainult kõrgemates kuludes, vaid ka selles, et manööverdamisruumi jääb tarneahelates vähemaks, ütleb Maerski taustaga tarneahela strateeg ja riskiekspert Nick Bailey.

Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.