Tänavune jäätmekäitluse TOP reastab 75 ettevõtet, kelle 2024. aasta kogukäive ületas poole miljardi euro piiri, kuid kogukasum jäi veidi alla 3,5 miljoni euro.

- Üha enam juurdub arusaam, et jäätmed pole prügi, vaid tooraine. Jäätmete sorteerimine Ragn-Sellsis.
- Foto: Andres Haabu
Kogu jäätmekäitluse TOP kujunes ajal, mil sektori ettevõtete juhid vaatasid tulevikku pigem ettevaatliku realismiga kui kasvulootuses. Kokkuvõttes hinnati majanduskeskkonda ebakindlaks, müügitulu ja kasumlikkuse kiiret paranemist ei oodatud ning kulusurve – eriti tööjõu ja regulatiivsete nõuete tõttu – püsis tugev. Sellises olukorras muutus majandustulemus eeskätt juhtimisotsuste, mitte turuolude peegelduseks ning TOP on pigem vastupidavuse kui kiire kasvu mõõdupuuks.
Sektoris valitsenud ettevaatlikku hoiakut võimendas veel jäätmereform, mis muutis sektori tegevusloogikat mitte natuke, vaid sisuliselt. Euroopa Liidu ringlussevõtu sihttasemed, surve liigiti kogumise kvaliteedile ning reaalne trahvirisk reformi ebaõnnestumisel nihutasid fookuse käibelt ja mahult võimekusele vastata regulatiivsetele ootustele. Praktikas tähendab see investeeringuid sorteerimisvõimekusse, taristusse ja logistikasse olukorras, kus teenuse hinnad ei kasvanud samas tempos kuludega.
Just selles pingeväljas – ebakindlad turuootused ühelt poolt ja tugev reformisurve teiselt – sündis 2024. aasta jäätmekäitluse TOP. Edetabel peegeldab ettevõtteid, kes suutsid keerulises ja muutlikus keskkonnas säilitada majandusliku tasakaalu ning positsioneerida end valdkonnas, kus jäätmekäitlusest on üha enam saamas strateegiline taristuosa, mitte pelgalt teenus.
Jäätmekäitluse TOP 2025
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Neljapäeval toimunud pressikonverentsil hoiatasid Eesti toiduainetööstuse, ringmajandusettevõtete ja tööandjate esindajad, et jäätmereform tõstab toidutootjate kulusid ja võib viia hinnatõusuni. Kliimaministeerium nimetab kriitikat eksitavaks ning kinnitab, et reform ei mõjuta toidu hindu.
Olmejäätmete ringlussevõtt peab täna euroreeglite järgi olema 55%. Eesti on saavutanud vaid taseme 38%.
Olmejäätmete ringlussevõtt peaks Eestis täna euroreeglite järgi olema juba 55%. Eesti on saavutanud vaid 38%, kirjutab keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala värskes Infopanga jäätmekäitluse aastaraportis.
Sektori suurimatest ettevõtetest kaotasid kõik viimase nelja kvartali müügitulus, viis suurimat ettevõtet aga kasvatasid sel perioodil oma turuosa, selgub värskest Äripäeva Infopanga koostatud jäätmekäitluse konkurentsiraportist. Toome teieni kümme suurima käibega tavajäätmete ja kümme metallijäätmete käitlejat.
Kandideerimise tähtaeg: 28.01.2026