“See on hämmastav, kuidas selle õuduse lõpp lükkub edasi sügisesse. Ma juba arvasin, et augustis läheb paremaks, aga ikka veel ei lähe,” ütles puidust elementmajade tootja Profab Housesi juht Stina Eigi.
Eesti puitmajatootjate suur mure on Skandinaavia turg. Elementmajade tootja Kodumaja omanik Lembit Lump sõnas, et seal on kinnisvaraarendusi kõvasti vähemaks jäänud. Lisaks on tema sõnul ka Skandinaavia valuutad suhteliselt nõrgad, kuigi õnneks on nüüd näha Norra krooni tugevnemist.
Majatootja Profab Housesi peamine turg oli just Norra. “Püsiklient, kes muidu tellis vähemalt ühe majakomplekt kuus, ei tellinud eelmise aasta lõpust kuni selle aasta aprillini mitte ühtegi maja,” sõnas firma juht Eigi. “Kuue kuu jooksul,” rõhutas ta ja lisas, et see on väga suur kukkumine.
Loe Äripäevast täispikka ülevaadet, kus on toodud ka möödunud aastal suurima kasumi ja kahjumiga majatootjad.
Seotud lood
“Ei ole lihtsalt uusi tellimusi,” tõdes Jõgeva lähedal puitmaju tootnud Puumajatehase OÜ tegevjuht Andres Poom. Kuna Põhjamaade tugudel kukkus nõudlus ära, pani majatootja oma tootmisliinid lõplikult seisma, koondas töötajad ja andis pankrotiavalduse sisse.
Kuigi üldine ehitusaktiivsus on languses, ei karda Eesti puitmajatootjad olemasolevate turgude suurt langust. Keerulisem on aga aiamajatootjate olukord, mida näitab ka Palmako koondamine. Tööstusuudiste küsimustele vastas Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja.
Viimased kaks aastat olid väga head, aga eelolev tuleb kindlasti kehvem, ennustas käsitöö palkmaju tootva Hobbitoni tegevjuht Andrus Prangli vastuses Tööstusuudiste arvamusliidrite küsitlusele. Sama meelt on ka teised puidusektoriga seotud tööstusjuhid.
Eesti Puitmajaliidul on traditsioon tõsta esile isikuid või organisatsioone, kes on andnud olulise panuse Eesti puitmajasektori arengusse.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele