Järgmine puitmajatehas lagunes. “See on alles pankrottide algus”
Poom ei näe praegu veel mingeid märke nõudluse taastumisest ja ta usub, et pankrotte tuleb puitmaja sektoris veel. “Ma väga optimistlik küll ei ole. Ma arvan, et pigem on see võib-olla alles (pankrottide - toim) algus, siin tuleb neid veel,” rääkis Poom.
Sarnaselt mitmete konkurentidega eksportis Puumajatehase peamiselt Rootsi ja Norra ning Eestist tuli väiksem osa käibest. Sisuliselt kukkusid aga kõigil turgudel käesoleva aasta alguseks nõudlus ära.
Mais kustus viimane lootus
Poom rääkis, et veel eelmise aasta esimeses pooles oli tööd isegi rekordiliselt ja veel aasta lõpuski tuli palju päringuid. “Oli ka häid projekte, kus isegi hinnatasemed olid klientidel vastuvõtavad, aga lihtsalt mingi hetk nad hakkasid neid ootele panema,” selgitas ta.
Käesoleva aasta alguses sõitis tehas veel eelmise aasta tellimuste pealt, kuid uusi enam peale ei tulnud. Viimane lootus oli majatootjal veel maikuus, kui veel kaks projekti olid käeulatuses. “Meiesugusel ettevõttel ei oleks palju vaja, et elus püsida, piisab ühest heast projektist. Kui see kätte saada, siis on aastaks ajaks töö olemas,” rääkis Poom.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Kuigi üldine ehitusaktiivsus on languses, ei karda Eesti puitmajatootjad olemasolevate turgude suurt langust. Keerulisem on aga aiamajatootjate olukord, mida näitab ka Palmako koondamine. Tööstusuudiste küsimustele vastas Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja.
Soome metsanduskontserni Stora Enso teade Rakvere vallas tegutseva Näpi saeveski sulgemisest ei ole üksikjuhus. Sisendhindade tõus ja nõudluse langus on hakanud mõjutama ka maailma suurimaid puidutööstusi.
Viimased kaks aastat olid väga head, aga eelolev tuleb kindlasti kehvem, ennustas käsitöö palkmaju tootva Hobbitoni tegevjuht Andrus Prangli vastuses Tööstusuudiste arvamusliidrite küsitlusele. Sama meelt on ka teised puidusektoriga seotud tööstusjuhid.
Eesti puitmajatootja Matek kaasab finantsinvestoriks Arle Mölderi Novira Capitali, et seljatada Rootsis kõrbemise tõttu tekkinud probleemid, pidada Rootsis maha kohtulahing ning vaadata siis börsi poole.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele