- ST
Millal on uute seadmete finantseerimine ettevõttele tegelikult mõistlik?
Uus tootmisseade võib suurendada võimsust, vähendada praaki ja muuta ettevõtte konkurentsivõimelisemaks. Samal ajal on see sageli üks suuremaid kohustusi, mille tööstusettevõte võtab. Vale ajastuse või liiga optimistliku müügiprognoosi korral võib tootlikkust parandama pidanud investeering hakata hoopis rahavoogu piirama.
Eesti tööstuse olukord näitab hästi, miks ei tohiks investeerimisotsust teha ainult viimase tugeva müügikuu põhjal. Statistikaameti andmetel kasvas Eesti tööstustoodangu maht 2025. aastal 1,7% ja töötleva tööstuse toodang 3,1%. Töötleva tööstuse toodangust müüdi 66,3% välisturule. 2026. aasta juunis oli olukord aga teistsugune: tööstusettevõtted tootsid 4,6% vähem kui aasta varem ning töötleva tööstuse toodang vähenes 5,3%. Töötlevas tööstuses oli see viies järjestikune languskuu.
Sellises keskkonnas ei ole küsimus ainult selles, kas ettevõte suudab seadme eest maksta. Olulisem on hinnata, kas seade teenib oma kasutusaja jooksul piisavalt täiendavat rahavoogu ning kas investeering jääb jõukohaseks ka nõrgema nõudluse korral.
Uus seade peab lahendama mõõdetava probleemi
Seadme soetamist põhjendatakse sageli üldiste eesmärkidega: soovitakse tootmist automatiseerida, parandada kvaliteeti või kasvatada müüki. Need võivad olla õiged eesmärgid, kuid finantseerimisotsuse tegemiseks tuleb need muuta mõõdetavateks tulemusteks.
Enne pakkumiste küsimist peaks ettevõte suutma vastata vähemalt järgmistele küsimustele:
- milline tootmisprotsessi piirang uue seadmega kõrvaldatakse;
- kui palju suureneb tegelik müüdava toodangu maht;
- kui palju väheneb ühe ühiku tootmiskulu;
- kui palju väheneb praak, seisak või käsitsitöö;
- millal hakkab investeering täiendavat raha teenima;
- kui suur on seadme mõju ettevõtte igakuisele rahavoole.
Kui ettevõtte peamine probleem on vähene nõudlus, ei lahenda suurema tootmisvõimsusega masin seda probleemi. Samuti ei ole uuest tootmisliinist palju kasu, kui tegelik kitsaskoht asub pakkimises, kvaliteedikontrollis, laos või müügis.
Investeering peaks kõrvaldama kogu tootmisvoogu piirava teguri, mitte lihtsalt muutma ühe tööetapi kiiremaks.
Finantseerimine on põhjendatud, kui nõudlus on piisavalt tõendatud
Üks selgemaid põhjuseid uue seadme soetamiseks on olukord, kus ettevõte jätab olemasoleva tootmisvõimsuse puudumise tõttu tellimusi vastu võtmata.
Ka siin tuleb eristada tegelikku nõudlust võimalikust nõudlusest. Allkirjastatud tarneleping, regulaarne tellimuste ajalugu või kliendi kinnitatud mahuplaan on tugevam alus kui üldine hinnang, et turul võiks uuele tootele huvi olla.
Investeeringu arvutuses ei tohiks kasutada seadme maksimaalset tehnilist võimsust. Tootja esitatud võimsus võib eeldada ideaalset toorainet, katkematut tööd, kogenud operaatorit ja puuduvat ümberseadistusaega. Tegelik tootmismaht väheneb hoolduse, puhastamise, materjalivahetuse, kvaliteedikontrolli, töötajate vahetuste ja ootamatute seisakute tõttu.
Kui seadme tehniline võimsus on 1000 ühikut vahetuses, kuid ettevõte suudab realistlikult müüa ainult 500 ühikut, tuleb tasuvus arvutada 500, mitte 1000 ühiku alusel.
Samuti tuleb hinnata kliendiriski. Investeering võib tunduda tasuv, kui kogu lisavõimsuse ostab üks suur klient. Kui klient moodustab suure osa investeeringu eeldatavast rahavoost, peab ettevõte arvestama ka võimalusega, et tellimus väheneb, lepingut ei pikendata või maksetähtaeg pikeneb.
Hetkel kuum
Vana seadme asendamine võib olla mõistlik enne selle lõplikku purunemist
Ettevõtted lükkavad seadme väljavahetamist sageli edasi seni, kuni masin enam töötada ei suuda. See võib tunduda säästliku lähenemisena, sest vana vara kasutatakse võimalikult kaua. Tegelikult võivad seadme viimased kasutusaastad osutuda väga kalliks.
Vananenud seadme kulud ei piirdu remondiarvetega. Arvestada tuleb ka:
- planeerimata seisakutega;
- hilinenud tellimustega;
- praagi ja ümbertöötamisega;
- suurema energia- või materjalikuluga;
- varuosade kättesaadavusega;
- hooldustöötajate ajaga;
- vajadusega hoida suuremat varuosade reservi;
- kliendile makstavate trahvide või saamata jäänud müügiga.
Kui vana seadme remondi-, seisaku- ja kvaliteedikulu läheneb uue seadme finantseerimise kuumaksele, võib väljavahetamine olla majanduslikult põhjendatud isegi siis, kui vana masin tehniliselt veel töötab.
Selle hindamiseks tasub koostada viimase 12–24 kuu seadmekulude ülevaade. Remondikulude kõrval tuleb registreerida seisakutunnid, toodangu kadu, praak ning tellimused, mis jäid masina töökindluse tõttu täitmata.
Ilma sellise infota võrreldakse sageli ainult vana seadme nullilähedast raamatupidamisväärtust ja uue masina ostuhinda. Majanduslikult õigem on võrrelda mõlema variandi tulevast kogukulu.
Automatiseerimine peab parandama ühiku majanduslikku tulemust
Automatiseerimise eesmärk ei peaks olema üksnes töötajate arvu vähendamine. Tööstusrobot, automaatne pakkimisliin või CNC-seade võib luua väärtust ka suurema täpsuse, kiirema ümberseadistamise, stabiilsema kvaliteedi ja väiksema tööõnnetuste riski kaudu.
Investeeringu arvutamisel tuleks siiski täpselt määratleda, kust majanduslik kasu tekib.
Kui automatiseeritud seade võimaldab toota sama tööjõuga rohkem, peab ettevõttel olema turg lisatoodangu müümiseks. Kui seade vähendab käsitsitööd, tuleb hinnata, kas tööjõukulu tegelikult väheneb või suunatakse inimesed teistele ülesannetele. Mõlemad võivad olla mõistlikud tulemused, kuid nende rahaline mõju on erinev.
Samuti tuleb arvestada, et automatiseerimine võib luua uusi kulusid. Vajalikuks võivad muutuda programmeerija, hooldusleping, litsentsitasud, tarkvarauuendused, küberturvalisuse meetmed või suurema kvalifikatsiooniga operaatorid.
Seetõttu ei tohiks investeeringu kasu arvutada ainult selle järgi, mitu praegust töötundi seade teoreetiliselt asendab.
Hinnata tuleb seadme kogu kasutusaja kulu
Ostuhind moodustab ainult osa seadme tegelikust maksumusest. Kahe sarnase hinnaga masina pikaajaline kogukulu võib olla väga erinev.
Seadme omamise kogukulu lihtsustatud valem on järgmine:
ostuhind + transport + paigaldus + hoone kohandamine + väljaõpe + tarkvara ja integratsioonid + energia + hooldus + varuosad + kindlustus + finantseerimiskulu + seisakukulu – seadme eeldatav jääkväärtus.
Masina paigaldamine võib nõuda tugevamat põrandat, elektrivõimsuse suurendamist, ventilatsiooni, suruõhusüsteemi, veeühendust või täiendavaid ohutuspiirdeid. Mõne seadme puhul moodustavad need tööd märkimisväärse osa kogu projektist.
Arvestada tuleb ka tööriistade, vormide, rakiste ja mõõteseadmetega. Põhimasin võib olla valmis tootmiseks, kuid konkreetse toote valmistamiseks vajalik lisavarustus tuleb eraldi soetada.
Tarnija pakkumises peab olema selgelt kirjeldatud, mida hind sisaldab. Eriti oluline on kontrollida paigaldamise, seadistamise, proovikäivituse, väljaõppe ja garantiijärgse hoolduse tingimusi.
Tasuvust tuleb arvutada müüdava toodangu, mitte masina töötundide järgi
Seadme kasutusaste ei võrdu automaatselt majandusliku tasuvusega. Masin võib töötada suure osa päevast, kuid valmistada toodangut, mida müüakse väikese marginaaliga või hoitakse pikalt laos.
Investeeringu hindamisel on kasulikum arvutada täiendav rahaline panus:
täiendav müügimaht × ühe ühiku müügikate – uue seadmega seotud täiendavad tegevuskulud.
Oletame näiteks, et uue masina kuumakse on 3500 eurot. Ettevõte prognoosib, et masin võimaldab müüa kuus 500 täiendavat toodet ning ühe toote müügikate on 15 eurot. Täiendav müügikate oleks seega 7500 eurot.
Kui energia, hooldus, tarkvara, tööriistad ja muud lisakulud moodustavad 2200 eurot kuus, jääb enne finantseerimismakset alles 5300 eurot. Pärast 3500-eurost makset oleks projekti positiivne rahavoog 1800 eurot kuus.
Kui tegelik müük jääb aga 350 ühiku juurde, oleks müügikate 5250 eurot. Pärast 2200 euro suuruseid tegevuskulusid ja 3500-eurost finantseerimismakset tekitaks seade juba 450-eurose igakuise puudujäägi.
See lihtsustatud näide näitab, miks ei piisa ainult põhistsenaariumist. Ettevõte peab teadma, millise minimaalse müügimahu juures katab seade kõik oma kulud.
Positiivne tasuvus ei tähenda alati positiivset rahavoogu
Investeering võib olla kogu kasutusaja jooksul kasumlik, kuid tekitada esimestel kuudel suure rahalise puudujäägi.
Enne tootmise alustamist tuleb sageli tasuda sissemakse, transport, paigaldus, hoone kohandamine ja töötajate koolitus. Seejärel järgneb prooviperiood, mille jooksul seadme võimsus ja toodangu kvaliteet ei pruugi veel vastata kavandatud tasemele.
Samal ajal võib finantseerimise tagasimakse alata kohe. Kliendile tarnitud kauba eest võib raha laekuda alles 30–60 päeva hiljem.
Seetõttu tuleks koostada investeeringule eraldi rahavooplaan, mis algab seadme tellimise hetkest, mitte esimesest tootmiskuust. Prognoosis tuleb arvestada vähemalt järgmisega:
- sissemakse ja muud esialgsed kulud;
- seadme tarne- ja paigaldusaeg;
- proovipartiid ja võimalik praak;
- töötajate koolitus;
- tootmismahu järkjärguline kasv;
- täiendava tooraine ja varude vajadus;
- kliendi maksetähtaeg;
- finantseerimismaksete algus.
Kui projekt muutub rahavoo mõttes positiivseks alles üheksa kuu pärast, peab ettevõttel olema piisav puhver kogu selle perioodi katmiseks.
Seade võib suurendada ka käibekapitali vajadust
Uus tootmisvõimsus tähendab sageli vajadust osta rohkem toorainet, hoida suuremat varu ning rahastada suuremat ostjate nõuete mahtu.
Näiteks võib seade võimaldada kasvatada igakuist müüki 100 000 euro võrra. Kui materjalid tuleb tasuda enne tootmist ja kliendile antakse 45-päevane maksetähtaeg, võib ettevõtte käibekapitali vajadus suureneda kümnete tuhandete eurode võrra.
Sellisel juhul ei piisa sellest, et ettevõte saab seadme ostmiseks finantseerimise. Tal peab olema raha ka seadme kasutamiseks.
Investeeringuplaanis tuleks seetõttu eraldi välja tuua:
- seadme soetamise rahastus;
- paigaldamise ja käivitamise kulud;
- täiendav käibekapital;
- ootamatute kulude reserv.
Ilma käibekapitali arvestamata võib ettevõte jõuda olukorda, kus uus masin on paigaldatud, kuid tootmismahu suurendamiseks ei jätku toorainet.
Finantseerimise periood peab vastama seadme kasutusajale
Pika kasutusajaga tootmisseadme eest ei pruugi olla mõistlik tasuda väga lühikese perioodi jooksul. Liiga suur kuumakse võib piirata ettevõtte rahavoogu, kuigi seade ise loob väärtust veel palju aastaid.
Samas ei tohiks finantseerimisperiood olla pikem seadme realistlikust majanduslikust kasutusajast. Kui tehnoloogia vananeb kiiresti või ettevõte plaanib seadme mõne aasta pärast välja vahetada, võib liiga pikk leping jätta alles kohustuse vara eest, mida enam ei kasutata.
Sobiva perioodi hindamisel tuleb arvestada:
- seadme tehnilist eluiga;
- tehnoloogia vananemise kiirust;
- hooldus- ja remondikulu kasvu;
- tootega seotud lepingute pikkust;
- seadme võimalikku edasimüügiväärtust;
- ettevõtte müügi hooajalisust.
Hooajalise tootmise puhul tasub uurida, kas maksegraafikut saab kohandada tulude laekumisega. Väiksem makse madalhooajal ja suurem makse tugeva müügiga perioodil võib sobida paremini kui aasta läbi ühesugune kohustus. Paindlik graafik ei tähenda siiski automaatselt väiksemat kogukulu.
Oma raha kasutamine ei ole alati odavaim lahendus
Seadme oma vahenditest väljaostmisel ei teki intressikulu ning vara saab kohe ettevõtte omandisse. Sellest hoolimata ei pruugi kogu vaba raha investeeringusse paigutamine olla kõige turvalisem otsus.
Pärast seadme ostmist peab ettevõttele jääma piisavalt raha töötasude, maksude, tooraine, hoolduse ja ootamatute kulude katmiseks. Kui suurem osa likviidsest reservist kasutatakse põhivara ostmiseks, võib üks kliendi makseviivitus või seadme käivitamise probleem tekitada rahapuuduse.
Finantseerimine võib olla mõistlik juhul, kui ettevõte saab säilitada tööks vajaliku rahalise puhvri ning seadme loodav täiendav rahavoog ületab finantseerimise kogukulu.
Eesti Panga 2026. aasta rahastamisülevaate järgi oli Eesti ettevõtete ligipääs pangalaenudele üldiselt hea ning ettevõtete hinnangud laenukeskkonnale olid 2025. aastal paranenud. Väikeettevõtetel oli rahastust siiski mõnevõrra keerulisem saada kui suurematel ettevõtetel.
See muudab ettevalmistuse eriti oluliseks. Finantseerija jaoks on veenvam taotlus, milles on selgelt kirjeldatud seadme eesmärk, tarnija pakkumine, müügiprognoos, rahavoog ja ettevaatlik stsenaarium.
Pakkumisi tuleb võrrelda kogukulu ja tingimuste järgi
Ettevõttele pakutava finantseerimise hind ei koosne ainult reklaamitud intressimäärast. Võrrelda tuleb kõiki kulusid ja kohustusi.
Olulised tingimused on muu hulgas:
- sissemakse;
- intressimäär ja selle muutumise alus;
- lepingutasu;
- vara hindamise või registreerimise kulud;
- tagatise ja käenduse nõuded;
- kindlustuskohustus;
- maksepuhkuse võimalus;
- ennetähtaegse tagastamise tasu;
- seadme omandiõigus lepingu ajal;
- jääkväärtus lepingu lõpus;
- kogu tagasimakstav summa.
Muutuva intressiga lepingu puhul peab ettevõte arvutama, kuidas mõjutaks kuumakset intressimäära tõus. Fikseeritud intress võib pakkuda rohkem prognoositavust, kuid selle algne hind võib olla teistsugune.
Erinevaid ettevõtete finantseerimise võimalusi võrreldes tuleks kasutada sama laenusummat, perioodi ja sissemakset. Vastasel juhul ei ole pakkumised omavahel tegelikult võrreldavad.
Uus seade ei ole ainus võimalik lahendus
Enne suure investeeringu tegemist tuleb võrrelda ka odavamaid võimalusi.
Mõnikord saab tootmisvõimsust suurendada olemasoleva seadme ümberseadistamise aja vähendamise, ennetava hoolduse, töökorralduse muutmise või teise vahetuse lisamisega. Ajutise tellimuste kasvu puhul võib olla mõistlikum kasutada alltöövõtjat või rentida seade.
Võimalikud alternatiivid on näiteks:
- olemasoleva masina moderniseerimine;
- kitsaskoha kõrvaldamine väiksema lisaseadmega;
- kasutatud seadme ostmine;
- seadme rentimine;
- tootmise osaline sisseostmine;
- töövahetuste ümberkorraldamine;
- protsessi automatiseerimine ilma põhimasinat välja vahetamata.
Kui ettevõte vajab lisavõimsust ainult mõneks kuuks või ühe ebakindla projekti täitmiseks, võib pikaajaline finantseerimiskohustus olla liiga suur risk.
Uue seadme ostmine muutub põhjendatumaks siis, kui vajadus on püsiv ning alternatiivide kogukulu või piirangud on suuremad.
Kasutatud seadme väiksem hind võib peita suuremaid riske
Kasutatud tootmisseade võib vähendada investeeringu algsummat ja lühendada tasuvusaega. Eriti mõistlik võib see olla standardse tehnoloogia puhul, mille varuosad ja hooldus on endiselt hästi kättesaadavad.
Enne ostu tuleb siiski kontrollida seadme tegelikku tehnilist seisukorda, töötunde, hooldusajalugu, dokumentatsiooni ja varuosade saadavust. Vajalik võib olla sõltumatu tehniline ülevaatus.
Samuti tuleb hinnata, kas seade ühildub ettevõtte praeguse tootmisliini, tarkvara, elektrisüsteemi ja ohutuslahendustega. Odav masin võib muutuda kalliks, kui selle ühendamiseks tuleb kogu ülejäänud tootmisprotsessi ümber ehitada.
Eraldi tähelepanu vajavad vastavusdeklaratsioon, kasutusjuhendid, ohutusmärgised ja masina võimalikud varasemad ümberehitused. Puudulik dokumentatsioon võib raskendada nii seadme kasutuselevõttu, kindlustamist kui ka hilisemat müüki.
2027. aasta masinamäärust tuleb arvestada juba 2026. aasta ostudes
Euroopa Liidu uus masinamäärus 2023/1230 muutub kohustuslikuks 20. jaanuaril 2027. Seni turule lastud masinatele kohaldatakse kehtivat masinadirektiivi. Uus määrus käsitleb muu hulgas tehisintellektil põhinevaid ohutusfunktsioone, tarkvara ja juhtimissüsteemide küberturvalisust ning suurema riskiga masinate vastavushindamist.
Ettevõte, kes tellib seadme 2026. aastal, kuid saab selle kätte või laseb selle Euroopa Liidu turule pärast 20. jaanuari 2027, peaks tarnijaga selgelt kokku leppima, millistele nõuetele masin vastab.
Eriti oluline on see pikkade tarneaegadega eritellimusel valmistatud tootmisliinide puhul. Lepingus võiks kirjeldada vastavusdokumentatsiooni, ohutusanalüüsi, tarkvarauuenduste vastutust ja seda, kes kannab kulud juhul, kui seade ei vasta üleandmise ajal kehtivatele nõuetele.
Ka olemasoleva masina ulatuslik ümberehitamine võib kaasa tuua täiendavaid vastavuskohustusi. Seetõttu tuleks suure moderniseerimisprojekti puhul kaasata tehnilise spetsialisti kõrval ka tööohutuse ja vastavushindamise asjatundja.
Töötajad ja tugisüsteemid peavad olema valmis enne masina saabumist
Uue seadme tasuvus võib jääda saavutamata, kui ettevõttel ei ole seda võimalik kohe efektiivselt kasutada.
Operaatorite väljaõpe peaks algama enne seadme lõplikku üleandmist. Samuti tuleb määrata, kes vastutab igapäevase hoolduse, seadistamise, kvaliteedikontrolli ja rikete lahendamise eest.
Automatiseeritud seadme puhul võib tekkida vajadus ühendada see ettevõtte tootmise juhtimise, lao, kvaliteedihalduse või ettevõtte ressursside planeerimise tarkvaraga. Integratsioon võib võtta rohkem aega kui masina füüsiline paigaldamine.
Enne investeeringu kinnitamist tuleks kontrollida ka seda, kas ettevõttel on olemas:
- piisav elektrivõimsus ja muu vajalik taristu;
- sobiv tootmispind;
- väljaõpetatav personal;
- hooldus- ja varuosade plaan;
- vajalikud tööriistad ja mõõteseadmed;
- tarkvaralitsentsid ja andmeside;
- piisav toorainevaru;
- kvaliteedikontrolli võimekus.
Seade ei hakka looma väärtust tarnepäeval, vaid alles siis, kui kogu seda ümbritsev protsess toimib.
Investeering peab vastu pidama ka nõrgemale stsenaariumile
Põhistsenaarium peaks kirjeldama kõige tõenäolisemat tulemust, mitte parimat võimalikku tulemust. Lisaks tuleb koostada vähemalt üks ettevaatlik ja üks stressistsenaarium.
Stressistsenaariumis võib eeldada, et:
- müügimaht jääb kavandatust 20–30% väiksemaks;
- seadme käivitamine hilineb;
- praagi osakaal on esimestel kuudel suurem;
- oluline klient pikendab maksetähtaega;
- intressikulu suureneb;
- energia või tooraine hind tõuseb;
- seadmel tekib ootamatu seisak.
Iga stsenaariumi puhul tuleb vaadata, kas seadme loodav rahavoog katab finantseerimismakse ja muud lisakulud. Samuti tuleb hinnata, kui madalale langeb kogu ettevõtte pangajääk.
Investeering ei pea jääma igas võimalikus olukorras kasumlikuks. Ettevõte peab aga teadma, kui suurt kõrvalekallet suudab ta taluda enne, kui kohustuste täitmine muutub probleemiks.
Millal ei ole seadme finantseerimine tõenäoliselt mõistlik?
Finantseerimisotsus vajab täiendavat analüüsi, kui:
- investeering põhineb peamiselt loodetaval, mitte tõendatud nõudlusel;
- seade ei lahenda ettevõtte tegelikku tootmispiirangut;
- maksete katmiseks on vaja peaaegu täielikku võimsuse kasutamist;
- tasuvusarvutus ei sisalda paigaldust, hooldust ega käibekapitali;
- projekti positiivne tulemus sõltub ainult ühest kliendist;
- ettevõttel puudub käivitamisperioodi kattev rahaline puhver;
- töötajad või taristu ei ole uue tehnoloogia kasutamiseks valmis;
- finantseerimisperiood on seadme kasutusajast pikem;
- olemasolevat protsessi oleks võimalik parandada oluliselt väiksema investeeringuga.
Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui uus seade ostetakse põhjusel, et konkurendil on samasugune masin. Konkurendi tootmismaht, kliendilepingud, finantseerimistingimused ja kulustruktuur võivad olla täiesti erinevad.
Hea investeerimisotsus algab enne rahastuse taotlemist
Enne seadme finantseerimise otsust võiks ettevõte läbida viis sammu.
Esiteks tuleb mõõta olemasoleva protsessi tootmisvõimsust, seisakuid, praaki ja ühikukulu. Teiseks tuleb võrrelda uue seadme ostu odavamate alternatiividega. Kolmandaks tuleb koostada kogu projekti, mitte ainult masina ostuhinna eelarve. Neljandaks tuleb arvutada põhi- ja stressistsenaariumi rahavoog. Alles seejärel saab võrrelda finantseerimispakkumisi.
Pakkumiste kõrvutamist võib alustada näiteks Altero.ee finantsvõrdlusplatvormil, kuid lõplik otsus peab põhinema ettevõtte enda tellimustel, kulustruktuuril ja realistlikul tagasimaksevõimel.
Uue seadme finantseerimine on majanduslikult mõistlik siis, kui investeering lahendab selgelt määratletud probleemi, loob mõõdetava täiendava rahavoo ning säilitab ettevõttele piisava likviidsuse ka nõrgema müügiperioodi jaoks.
Kõige uuem või suurema võimsusega masin ei ole automaatselt parim investeering. Parim on seade, mille võimsust ettevõte suudab kasutada, mille toodangule on olemas ostja ja mille kulud jäävad kontrollitavaks kogu finantseerimisperioodi jooksul.
Tähelepanu! Tegemist on informatiivse sisuturundusartikliga, mis ei ole käsitatav finants-, investeerimis- ega maksunõustamisena. Enne rahastamisotsuse tegemist tuleks hinnata ettevõtte rahavoogu, maksevõimet, rahastuse kogukulu ja lepingutingimusi ning vajadusel konsulteerida sõltumatu spetsialistiga. Finantsteenuse kasutamisega võivad kaasneda kulud ja kohustused.
Seotud lood
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.
Enimloetud
1
3
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
6
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele