Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töövoogude automatiseerimine – kas keeruline ulme?
COVID-19 on oluliselt kiirendanud megatrende ja tõuganud valdkondi järjest enam oma protsesse digitaliseerima. Samas on paratamatult protsesse, kus on suur käsitöö ja korduste osakaal ning mille elluviimiseks pole spetsiifilist rakendust või maksab see liiga palju. Samuti võib selle uue rakenduse juurutus olla väga pikaajaline protsess, kirjutab Columbus Eesti digiekspert Marko Seier.
Columbus Eesti digitaliseerimisekspert Marko Seier
Foto: Stella-Kaisa Kanemägi
Selliste olukordade puhul on abi tööprotsesside robotitega automatiseerimisest (RPA – robotic process automation). Siin tuleb tähele panna, et see ei ole füüsilise robotiga töö ära tegemine, vaid tarkvarade vahel toimiva automatiseeritud roboti poolt läbiviidava tegevusega. Oma olemuselt on robot mõneti sarnane Exceli macro-ga, mille abil saab mitmeid liigutusi automatiseerida ja nt ise vajalikke nuppe teha. Robotid tunnevad tekstivorme, loevad vabateksti, tõstavad faile, sisestavad andmeid jm ning seda ilma inimlike vigadeta, vabastades inimese vajalikemateks töödeks. Peamine fookus just andmete sisestamisel ja liigutamisel.
Gartneri 2021. aasta uuring suurettevõtte IT-juhtide seas näitab, et ettevõtete juhid on võrreldes 2020. aastaga märkinud, et 2021 ja edaspidi on peamiseks investeeringute suunaks digitaliseerimine. Sellest on omakorda küberturvalisuse ja tehisintelligentsi järel kolmanda prioriteedina äriprotsesside robotiga automatiseerimine. Samuti selgus, et jaekaubanduse valdkonnas on protsesside automatiseerimine investeeringute prioriteetsus kolmandal ja tööstuse valdkonnas viiendal kohal.
Protsesside automatiseerimise lihtsama ja kiirema ärikasuga valdkonnad on tüüpiliselt järgmised:
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.