Tiit Hõbejõgi: elektrituru talveriskid sunnivad ettevõtteid kulusid hindama

Talve lähenedes kasvab ebakindlus elektriturul ning ettevõtted seisavad silmitsi küsimusega, kui suur võib olla energiahinna mõju nende kulubaasile lähikuudel. Kuigi elektrihindade täpset arengut ei oska täna prognoosida keegi, on selge, et turul on mitmeid tegureid, mis võivad sel talvel hindu märkimisväärselt ülespoole survestada.

Ettevõtete jaoks ei ole küsimus enam ainult selles, kas elekter kallineb, vaid kuidas tulla toime olukorras, kus hinnad võivad lühikese aja jooksul väga kiiresti muutuda.

Elektrituru väljavaadet mõjutavad tänavu korraga mitu olulist riskitegurit.

Üheks peamiseks mõjutajaks on kõrge maagaasi hind. Viimase aasta jooksul on maailmaturu arengud ning geopoliitilised pinged tõstnud gaasi hinna ligikaudu kaks ja pool korda kõrgemale. Lisaks on Euroopa gaasimahutid talve eel väga madalas mahus täidetud, mis süvendab hinnariski külma talve korral. Kuigi Eestis toodetakse gaasist suhteliselt väike osa elektrist, määravad gaasielektrijaamad Euroopa elektriturul sageli just need hinnatasemed, mille pealt kujuneb lõplik turuhind.

Kui aasta eest jäi gaasielektrijaamade muutuvkulu ligikaudu 100 euro juurde megavatt-tunni kohta, siis täna ulatub see umbes 180 euroni. See tähendab, et perioodidel, mil süsteem vajab täiendavat gaasipõhist tootmist, võib elektri turuhind kiiresti kerkida.

Lisaks valmistavad muret Põhjamaade veevarud. Pärast külma talve ning kuiva suve on veereservuaaride täituvus langenud viimaste aastakümnete madalaimate tasemete lähedale. Kuna hüdroenergia on seni aidanud Põhjamaades hindu kontrolli all hoida, võib veevarude nappus vähendada odava elektri pakkumist kogu piirkonnas.

Kolmas hinnasurvet tekitav tegur on CO₂ kvootide kallinemine. See suurendab fossiilkütuseid kasutavate elektrijaamade tootmiskulusid ning tõstab veelgi elektrituru hinnataset olukorras, kus taastuvenergia tootmisest ei piisa nõudluse katmiseks.