Autor: Põllumajandus.ee • 19. juuni 2020

Kuigi ühelt poolt on eriolukord keerulisel perioodil äride julgust investeerida vähendanud, on praegune aeg päikeseparkide rajamiseks siiski üks sobivamaid – kriisi mõjul on langenud paneelide hinnad ning tasuvusaeg kahanenud varasemalt kaheteistkümnelt aastalt umbes seitsme-kaheksa aastani.

Säilinud investeerimisjulgusega inimestel on antud võimalused tekitanud tõelise pikemat kasutegurit silmas pidava päikesejaamade püstitamise buumi. 2017. aastal oli Eestis päikeseparkide koguvõimsus vaid 12 MW. Kuid aastal 2018 kõlas vägev stardipauk ning aasta lõpuks oli jaamu juba 32 MW. Trend on jätkunud siiani, sest 2019. aastal lisandus veel ligi 800 päikesepaneelidega elektrienergia tootjat ja võimsuseid ca 56 MW (kokku 2019. aasta lõpu seisuga on päikesepaneelide koguvõimsust 88 MW). Seega tänavu on ehitushoog vaid tõusuteel.

Päikesejaamade arendamise finantseerimisele keskendunud Olsson Solari juhi Aap Hirvesoo kinnitusel on Elektrilevile laekunud taotluste hulk tänavu esimeses kvartalis võrdeline ca 300 MW uute võimsuste rajamisega. Hirvesoo on veendunud, et nendest taotlustest ehitusse jõuab vaid väike osa, sest enamus on „õnneotsijad“, kellel puudub kindel rahastaja või investor.

Tähtajad on veninud pikemaks

Elektrilevile ja arendajatele on aga Hirvesoo sõnul selline taotluste suur hulk põhjustanud tõsise peavalu, sest olenemata Elektrilevi suurendatud meeskonnast on seni 30 päevaga tehtud liitumiskalkulatsioon veninud 60 päevani. „Elektrivõrgu planeerimine ja kalkuleerimine on tõsine asi ja seal ei saa poolt rehkendust teha,“ lausus Hirvesoo.

Eesti on liitunud Euroopa roheleppega, mis sätestab, et Euroopa peaks olema 2050. aastaks kliimaneutraalne. Selles leppes mängivad üliolulist osa taastuvenergia lahendused nii energia kui kütuseliikide tootmisel. Eestis on tänu oma senistele arengutele elektrienergia osas lood päris hästi. Näiteks Eleringi pressiteate kohaselt moodustas taastuvelekter Eestis esimese kvartali kogutoodangust suisa 51%. See on massiivne 601 GWh, kuna esimesse kvartalisse jäävad ka talvekuud, siis päikeseenergia toodang selles on 11,5 GWh. Prognoosida võib, et teises kvartalis on päikeseenergia osakaal 3–4 korda suurem.

Sellistest arengutest on mõneti ka arusaadav, et riigil puudub vajadus agressiivselt roheliste lisaressursside ehitust toetada ning ollakse minemas pigem vähempakkumiste teed.

Järgmisest aastast pikeneb päikeseelektrijaama tasuvusaeg oluliselt

Päikesejaamade ehitajaid on Eestis kümneid, kui mitte sadu. Sigma Systemsi juhi Kristjan Karmingu sõnul on kõigi EPEA (Eesti Päikeseenergia Assotsiatsioon) liikmete näol tegemist korralike paigaldajatega, kelle tehnilised lahendused ja garantiid vastavad kehtestatud normidele.

Käesoleva aasta lõpuks jaama püsti saada soovijad peaksid Karmingu sõnul kindlasti arvestama sellega, et juba praegu on ehitajatel tööd palju, lisaks on koroonakriis põhjustanud takistusi tarneahelates ning Elektrilevi avalduste läbivaatamise ja liitumispunkti väljaehitus võib võtta koguni kuni 160 päeva.

Paljude ehitajate hinnangul on Elektrileviga liitumislepingu allkirjastamise kriitiline tähtaeg september. Hilisemale tähtajale panustajad jäävad tõenäoliselt 50 Kw toetusmeetmest ilma ning ka jaama tasuvusaeg muutub kordades pikemaks.

Päikeseelektrijaama tasuvus sõltub suuresti elektri hinnast. Näiteks 2019. aasta toodangu baasil saab arvutada, et päikesepaneelide tootluse keskmine börsihind oli 53,4 €/MWh. 2020. aasta alguses on elektri hind sooja talve ja kriisi tõttu ajutiselt alla tulnud, kuid pikas perspektiivis see nii kindlasti ei jää.

Teine komponent tasuvusel on oluliselt soodsam võrgutasu. Ehkki päikesepaneelide omanik ennast üldjuhul päris võrgust lahti siduda ei saa – öösel on ju samuti vaja tarbida –, siis päevased ülekandetasud alanevad oluliselt või puuduvad sootuks. Kolmas komponent on Eleringi poolt päikesejaama valmimisest 12 aastat makstav tugi. Seda makstakse aga veel vaid 2020. aastal valminud jaamadele.

Mida teha, et saada elektritootjaks veel käesoleval aastal?

Võimaluse korral tasub osta võtmed-kätte-lahendus mõnelt korraliku referentsiga paigaldajalt koos tervikliku projektijuhtimise ja asjaajamisega. Sõltuvalt pargi suurusest ja projekti keerukusest võib see investeering küündida 40 000–50 000 euroni. Kogemustega projektijuht suudab kliendile ka keerulise asjaajamise kohaliku omavalitsuse, Elektrilevi ja Eleringiga valutult korraldada.

Kui ettevõttel puudub investeerimishuvi ning on soov vaid võrgutasudelt säästa ja elektri hinna enda jaoks aastateks ette fikseerida, siis selleks pakub Eesti Energia tütarfirma Enefit Green lahendust, kus sõlmides 25-aastase lepingu, ehitatakse päikesejaam kliendi maale või katusele ning klient ise ei pea muretsema ei investeeringu ega seadmete töökorra eest. Leping on kliendile siduv 25 aastat ja selle lõppedes demonteerib Eesti Energia jaama teie maalt maha ja viib minema.

Kolmas viis on eelnevate võimaluste kombineerimine, kus klient ei pea ise investeeringut tegema: ta ostab paigaldatud jaamast elektrit, säästab võrgutasudelt, kuid saab peale 12-aastast lepinguperioodi jaama endale. Sellist lahendust pakub turul näiteks Olsson Solar, kes paigaldab kõik paneelid ja kogu vajamineva seadmestiku ning hooldab (vajadusel uuendab ja vahetab) neid kogu lepinguperioodi vältel. Peale 12 aasta möödumist jääb hooldatud päikesejaam kliendile, kes saab edaspidi oma toodetud elektrienergia tasuta.

Uuri lisa: www.olssonsolar.com; www.epea.ee, www.enefitgreen.ee